Millised toidulisandid on vajalikud tugeva tervise jaoks?

Toitumine on muutunud tänapäeval kohati tuumateaduseks. Meie poodidesse on saabunud tuhandeid imelikke ilusaid karbikesi, mis sisaldavad nö maitsvat ja tervislikku toitu. Kahjuks on asi reaalsusest kaugel ja usun, et enam pole paljudele teadmata, et töödeldud toidu tarbimine viib tervise halvenemiseni varem või hiljem. Oleme ära unustanud, mis on päris toit – lihtne, puhas, ilma koostisosadeta ja otse meie oma kodumaal viljakast mullast võrsunud. Tormiline toidutööstuse areng on jätnud oma jälje meie eludesse ja üha enam kirjutatakse välja ravimeid vererõhu või kolesterooli alandamiseks, antibiootikumidega ravitakse lihtsaid viiruseid ja põletikke ning pea igal teisel inimesel on probleeme seedimisega. Kurb tõdeda, kuid ainus viis jääda terveks pikkadeks aastateks ning olla tervisest pakatav ka vanana tuleb haarata ohjad enda kätte.

Aeg on hakata vastutama täiel rinnal oma tervise eest ning ise otsustama, millega oma keha toita. Hoolimata tervislikust ja toitainete rikkast dieedist on toidu kvaliteet drastiliselt muutunud ning selle kvaliteet ei ole enam sama, mis aastakümneid tagasi. Seetõttu tuleb teha mõned lisapingutused selleks, et meie keha saaks tervisest pakatada. Tervislik toitumine tähendab paratamatult ka mõningate toidulisandite võtmist. Olen ise alati olnud selle poolt, et kõik kehale vajalik saada kätte toidust nii palju kui võimalik. Olen oma elus vitamiinikuure teinud vähe, kuid neist on alati abi olnud. Valin väga hoolikalt oma toidulisandite kvaliteeti ja selles osas ei tee hinnaalandust oma tervise nimel mitte kunagi. Minu meelest on kõigil inimestel vaja aegajalt kehas puuduolevad mineraalid ja vitamiinid kätte saada toidulisandeid tarbides. Tüüpilisemad ajad, mil keha vajab lisaturgutust on kevad ja sügis, kuid tegelikult on see kõigi inimeste puhul individuaalne ja sõltub otseselt nende menüüst. Täna tahaksin ma aga rääkida nendest toidulisanditest, mida tuleks väga suure tõenäosusega tarbida meil kõigil.

Vitamiin D

Kuigi nime järgi on tegemist vitamiiniga, on D-vitamiini aktiivne vorm organismis mitmekülgset toimet omav sekosteroidne hormoon. D-vitamiinil on elutähtis roll meie organismis. Tal on ülioluline roll kaltsiumi ainevahetuse regulatsioonil. D-vitamiin tagab tugevad luud, hästi toimiva immuunsüsteemi ja kaitseb isegi teatud tüüpi vähkkasvajate vastu. Viimased uuringud näitavad, et D-vitamiin ravib südamepuudulikkust, kaitseb infarktide vastu ja vähendab südameveresoonkonna haiguste teket. Madal D-vitamiini tase tõstab automaatselt kolesterooli konsentratsiooni veres.

D-vitamiini on võimalik saada päikesevalgusest, toidust ja toidulisanditest. Kõige võimsam ja tõhusam allikas on loomulikult päike. Päikesevõtmine tervele kehale 30 minutit ilma riiete ja päikesekaitsekreemideta laseb kehal sünteesida u 10,000 ja 20,000 IU vahel D-vitamiini. Keha ei saa sünteesida D-vitamiini läbi kaitsekreemide. Seepärast on väga oluline lasta päikest iga päev natukene aega katmata kehale sel ajal, kui päike on leebem. Paratamatult ei ole meil võimalik talvisel ajal saada piisavalt päikesevalgust, et piisavas koguses D-vitamiini saada. Seega enamus ajast aastas tuleks tarbida lisaks D-vitamiini kapsleid. Tuleb arvestada, et toiduga saab D-vitamiini piiratult. Kõige rikkalikumalt leidub seda heeringas, pardimunades, tuunikalas, angerjas, sardiinides, kanamunades, loomaliha maksas ja sealihas.

Suvisel ajal laske oma kehale päikest, sest see on tõeline eluallikas ja ülejäänud aja aastast leidke endale kvaliteetsed D-vitamiini kapslid. Kindlasti vaadake, et tegemist oleks D3 vitamiiniga ja koguseliselt võib neid julgelt võtta 5000 IU-d. Riina Raudsik soovitab võtta kuni 8000 IU-d. Kahjuks on paljud Eesti turul saadavad vitamiinid palju väiksema sisaldusega.

Oomega 3

Oomega-3-rasvhapped tähendavad pikaahelana polüküllastumata rasvhappeid, millest olulisemad on eikosapentaeenhape ehk EPA ja dokosaheksaeenhape ehk DHA. Oluline on teada, et meie organism ei oska neid ise toota ehk need tuleb saada ainult läbi toidu ja toidulisandite. EPA ja DHA tagavad rakumembraanide (rakukestad) normaalse ehituse ja talituse ning on seepärast inimese tervise ja heaolu jaoks elutähtsad.

Tänapäeva toitumise probleem seisneb selles, et oomega-6 rasvhappeid tarbitakse liiga palju ning järjest enam väheneb meresaadustest pärinevate oomega-3 rasvhapete osakaal. Meie organismis peavad need rasvhapped olema tasakaalus, mis tähendab suhet 3:1 ja allapoole. Kõik, mis on ülespoole 3:1 tähendab keha jaoks kroonilist põletikku. Kroonilist põletikku võib põhjustada toidusedel, mis sisaldab palju happelisust tekitavaid toiduaineid nagu nt suhkrud, teraviljad ja valgud, mis võivad langetada vere happelisust alla soovitud näidu. See on omakorda soodus pinnas põletiku tekkeks. Krooniline põletik võib panna immuunsüsteemi ründama keha terveid rakke ja kudesid. Sellist olukorda tuntakse autoimmuunhaigusena, mille alla kuuluvad näiteks Addisioni tõbi, tsöliaakia, aneemia, psoriaas kui nimetada vaid mõnda. Samuti seostatakse kroonilist põletikku selliste haigustega nagu astma, ateroskleroos, Alzheimeri tõbi, ärevus, vähk, krooniline väsimus, dementsus, depressioon, ekseem, fibrimüalgia, kõrge vererõhk, südamehaigused, neerupõletik, ülekaalulisusega seotud haigused, rosaatsea, insult, 2. tüüpi diabeet ja gluteenitalumatus. Neid kõiki võib nimetata elustiili haigusteks ja vägagi paljudel juhtudel piisab, kui kehas krooniline põletik maha saada, et keha hakkaks ise tervenema ja haigused kaovad.

Oomega-3 rasvahapped aitavad eelkõige kaasa normaalsele südametalitusele, vähendades südamehaigustesse suremise riski 30% võrra. Nad muudavad veresoonte seina elastseks ja väldivad trombide teket veresoontes ning rasva moodustamist maksas. Tarbides 3 grammi oomega-3 rasvahappeid päevas on võimalik vererõhku alandada 10 ühiku võrra ilma ravimiteta! Kuna aju koosneb põhiliselt veest ja oomega-3 rasvadest, siis pole imestada, et DHA aitab säilitada normaalset ajutalitlust ja aitab hoida normaalset nägemist. Samuti on oomega-3 rasvhapped väga olulised loote arengule.

WHO soovitab tarbida päevas 200-500 mg oomega-3 rasvhappeid. Kvaliteetses kalaõlis on EPA ja DHA suhe 2:1 ja see peaks sisaldama lisaks polüfenoole ja D-vitamiini.

Probiootikumid ja prebiootikumid

Korras seedimine ja tasakaalus mikrofloora on meie tervise alustala. Tasakaalust väljas seedesüsteemist saavad alguse kõik haigused, kuna 70-80% meie immuunsüsteemist paikneb soolestikus. Väidetavalt paikneb ühe terve täiskasvanu kõhus umbes 1,5 – 2 kg baktereid, mis täidavad üliolulisi funktsioone meie kehas. Kui meie soolestik steriliseerida, siis ei oleks üldse enam elu. Kasulikud bakterid tagavad tõhusa seedimise ja toitainete imendumise ning ohjeldavad kahjulikke baktereid, viiruseid, pärmseeni ja parasiite. Kasulikud bakterid kaitsevad sooleseina ja kannavad hoolt selle eest, et midagi sobimatut või ohtlikku ei pääseks soolestikust vereringesse või lümfisüsteemi.

Kui soolestiku pinna katmiseks ei ole piisavalt kasulikke baktereid, võivad vereringesse pääseda toiduosakesed, mis sinna sattuda ei tohiks. Kui need toiduosakesed pääsevad vereringesse, siis hakkavad need meid seespidiselt mürgitama ja põhjustama tervisehädasid. Ilmnevad allergiad, ekseemid, kõhukinnisus, krambid, valud, põletikud jne.

Soolestikus leiduvate bakterite kooslus sõltub küll mitmest tegurist, kuid üks suurimaid mõjutajaid on toit. Tänapäeva toitumine on paljuski nii mugavaks muutunud ja sisaldab suures koguses töödeldud toitu, mis omakorda hävitab meie soolestikus pesitsevate bakterite tasakaalu. Hea tervise tagamiseks on ülioluline hakata toitma häid baktereid oma kõhus ning lõpetada halbade bakterite toitmine.

Millega toita häid baktereid?

Hoolitse selle eest, et iga päev sisaldaks toidulaud ka häid baktereid ja nendele vajalikke kiudaineid. Paar supilusikatäit hapukapsast päevas toidu kõrvale teeb imesid!

Söö hapendatud toitu. Kui sa ei taha või ei jaksa ise hapendada, siis peos on hapukapsas vabalt saadaval. Ainult kontrolli enne üle, et see ei sisaldaks suhkrut ega äädikat, vaid oleks hapendatud naturaalselt.
Söö palju prebiootilist toitu, milles on palju lahustuvat kiudainet. Magus kartul e. bataat, toores sibul, küüslauk, spargel, avokaado on ühed parimat prebiootilised toiduained, mida tasuks oma menüüsse lisada.
Aegajalt võiks teha probiootikumide kuure, eriti pärast antibiootikumide võtmist, samuti talvistel haiguseperioodide ajal.

Mina isiklikult olen täiesti kindel, et kui need kolm toidulisandit on su igapäeva osa, siis oled oma eluiga pikendanud mitmekümne aasta võrra, ennetanud nii mõnegi ebameeldiva haiguse ning keha on õnnelik ja tänulik sulle nii armastava hoolitsuse eest. Vajadusel, kuulates oma keha, soovitan teha muid vitamiinikuure või detox kuure aegajalt. Toidulisandite valimisel on äärmiselt tähtis nende kvaliteet ja siin ei tohiks teha järeleandmisi, sest vastasel juhul on võimalik teha oma kehale rohkem kahju kui kasu. Mina isiklikult tarbin kõiki neid toidulisandeid, samuti tarbin aegajalt kvaliteetseid multivitamiine, beetaglükaane ja aegajalt suurendan prebiootikumide kogust läbi spetsiaalseete supertoitude.

Soovitan aegajalt teha vajalikke vereanalüüse, et mitte tühja lahmida ning pidevalt aimata, mis on su elustiilis ja toidulaual vajaka, vaid kindlalt teada, kuhu suundud. Sul on ainult üks elu läbi mille kannab sind just see üks ja ainuke keha, milles sündinud oled. Ta väärib esmaklassilist hoolitsust, et saaksid keskenduda oma hingesoovide täitmisele siin elus :) Soovin teile kõigile tugevat tervist ning julgust hakata ise vastutama oma tervise eest!

Veidi lisalugemist, mis mind inspireerisid selle postituse kirjutamisel:

http://kriscarr.com/blog/how-to-improve-your-gut-health/
http://kriscarr.com/blog/nutritional-supplements-which-ones-should-i-take/
http://chriskresser.com/vitamin-d-the-new-super-nutrient/

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga