Kaks suhkruvaba nädalat!

Uskumatu, aga juba ongi märkamatult saanud 2 nädalat suhkruvaba elu. Tunne on hea, meel on selge ja füüsiline keha kerge. Ise olen jätkuvalt põnevil ja õhinas kogu eksperimendist. Selle nädalal jäid menüüst välja ka puuviljad. Esimestel päevadel oli mul veider olemine ja kiusatus snäkkida oli suurem kui tavaliselt. Keha vajab kohanemist. Nädala lõpuks olid isud taandunud ja üllataval kombel ma hetkel isegi ei igatse puuvilja. Ma tean, et see on vaid ajutine nähtus. Õnneks on Eestis puuviljade hooaeg otsa saanud ja kiusatusi hulga vähem. Sellel nädalal tegin elus esimest korda söögiks terve kana. Kasutasin selleks aeglast küpsetamist ning pean ausalt ütlema, et ma pole elu sees nii head kana saanud. Ma ei liialda siin. Kindlasti leiab see retsept meie peres korduvat kasutamist. Igasse päeva jätkub uusi katsetusi ja põnevaid avastusi. Pean ütlema, et kõik toidud on seni väga hästi maitsenud. Toidukava näeb ette nii, et õhtul valmistatut süüakse järgmise päeva lõunaks, mis teeb kogu toiduvalmistamise palju kordi lihtsamaks. Seega põhiline suurem kokkamine leiab aset vaid õhtuti. Nii on võimalik lihtsasti endale järgmise päeva lõuna näiteks tööle kaasa pakkida. Väga hea harjumus, kuidas söögitegemise pealt aega kokku hoida. Esimest korda elus kogesin seda, et mu külmkapp oli täis nii palju juurikaid ja muud head kraami, et asjad lihtsalt ei mahtunud enam kappi. Ühe suure kapsapea ma lihtsalt pressisin jõuga sisse:) Tänaseks on muidugi kapp tühi ja kõik see värske rohelus on meie pere kõhus.

Üldine enesetunne on kerge ja mõnus. Pea on selge ja energiat tundub olevat rohkem. Isegi kaalunumber kahaneb. Minu puhul on see päris üllatav, sest kui ma loobusin gluteeni söömisest, ei märganud oma kaalunumbris mingeid erilisi muutusi. Samas nüüd loobudes vaid suhkrust, on tulemused kiirelt tulema. Mulle annab see vaid kinnitust, et ju see suhkur on ikka olnud suurim süüdlane rasvarakkude tekkimises. Nüüd, kus menüüst on kadunud kogu suhkur, on väga oluline suurendada rasva söömise kogust. Tean, et see mõte võib tunduda alguses hirmutav ja isegi jabur. Mis mõttes on hea idee hakata sööma rasva?! Kui ma oleks rasva söömise kasulikkusest esimest korda kuulnud alles nüüd, siis ma vist poleks suutnud seda nii lihtsalt teha. Mäletan, et kui esimest korda kuulsin, et küllastunud rasvad ei olegi tegelikult halvad, vaid lausa vajalikud meile, siis mul võttis päris kaua aega, et oma vana uskumus ümber pöörata. Õnneks praegu mul sellega enam probleeme ei ole ja kasulikud rasvad olid mu menüüs juba varemgi. Seetõttu läks see osa minu jaoks väga loomulikku rada pidi. Küll aga avastasin, et kui enam puuvilju süüa ei saanud, kasvas minu vajadus snäkkida just rasvasemaid asju, nt juustu või avokaadot. Üldiselt olen snäkina teinud endale ühe võiga määritud riisigaletti viilu juustuga või söönud tooreid porgandeid, kurki ja pähkleid.

Selle nädala kaadrid toiduvalmistamisest:

2nädal

Rasva tähtsusest menüüs
Rasvad ja õlid on olnud pikka aega teema, mis on olnud valearusaamade, eksitavate soovituste ja meediakära tõttu meid segadusse ajanud. Paljud inimesed arvavad siiani, et rasv teeb meid paksuks ja põhjustab kolesterooli tõusu. Kuid rasvade põhilised terviseteemad on seotud hoopis nende rääsumise ja ebaloomuliku töötlemisega. Rasv on väga oluline makrotoitaine, mis on vajalik aju ja kogu keha tööks. Viimased uuringud on jõudnud järeldusele, et küllastunud rasvad ei põhjustagi südamehaigusi nagu varasemalt on mitmeid aastakümneid arvatud. Me oleme kaua uskunud, et või ja juustu söömine teevad meid paksuks ja ummistavad veresooni, kuid see ei ole nii. Fakt on see, et kunagi pole olnud tõendeid selle kohta, et need rasvad põhjustavad haigusi. Me oleme seni uskunud seda vaid sellepärast, et rohkem kui pool sajandit tagasi võeti USAs vastu toitumispoliitika, mis on juhtinud meie arusaamasid liiga kaua. See poliitika põhines halval teadusel ning isiklikel ambitsioonidel. Poliitika aluseks olnud uurimus rikkus mitmeid elementaarseid teadusnormide. Selle kõige kohta saab lugeda pikemalt siin. Lühidalt öeldes, selle valedel alustel põhinenud uurimuse alusel hakkasime sööma vähem rasva ja rohkem süsivesikuid. Liha, muna ja juustu asemel tulid pasta, teraviljad, puuvili ja kartulid. Toiduainete tööstus arenes selles suunas, et kõigest võeti loomulikul kujul olev rasv välja ja asendati suhkruga, sest vastasel juhul poleks kõlvanud see enam süüa. Selle tulemusena jäi terviktoite meie menüüs aina vähemaks.

Alles hiljuti on hakatud aina rohkem avastama, et meie senine arusaam toitumisest on põhinenud valedel eeldustel ning on hakatud ümber hindama toitumisjuhiseid, mis põhinevad uutel teaduslikel uuringutel. Viimased uuringud näitavad hoopis seda, et rasv ei tee meid paksuks, vaid suhkur teeb. Paljud riigid on juba teinud muudatusi oma toidupüramiidis, kus on aukohal head rasvad. Näiteks Austraalia muutis see aasta oma toidupüramiidi, mis ei sisalda enam lisatud suhkruid. Välja on jäänud margariin ning asemele on tulnud head rasvad nagu oliiviõli ja mandlid. Vaata nende uut ja imelist toidupüramiidi siin. Selle võib täitsa julgelt oma toitumisel aluseks võtta. Huvi korral saab võrdluseks vaadata Eesti toidupüramiidi, mis on kahjuks vananenud. Loodetavasti tulevad sinna uued ja paremad täiendused varsti.

Mitmed rasvad on eluks hädavajalikud. Rasv annab meile täiskõhutunde ja aitab isusid vähendada. Lisaks vajame rasva immuunsüsteemi, seedimise ja sujuva ainevahetuse jaoks. Rasvad käituvad nagu antioksüdandid ja aitavad meil vabaneda raskemetallide ja mürkainete jääkidest. Vitamiinid A, D, E, and K, mida leidub köögiviljades, lahustuvad ainult rasvas. Sa võid süüa suures koguses juurikaid, aga kui sa sööd neid ilma rasvata, siis kõik vajalikud toitained jäävad sul omastamata.

Millised rasvad on head?

  • Praadimiseks on head või, ghee (puhastatud või) ja kookosõli.
  • Salatitesse ja niisama toidule valamiseks on head näiteks olliviõli, kreekapähkliõli, linaseemneõli.
  • Kui tarbid piimatooteid, siis võid julgelt süüa täisrasvaseid tooteid. Need on terviktoidud ja kui sealt rasv vägisi välja võtta, siis kaovad koos sellega ka ensüümid, mis aitavad sul laktoosi seedida.
  • Pole vaja karta loomset rasva nagu näiteks peekonit või kananahka. Me oleme loodud sööma terviktoite ehk kõike otsast lõpuni ning ei pea ära põlgama osa sellest.
  • Uuringud on näidanud, et üks avokaado päevas aitab hoida halva kolesterooli madalamal tasemel.

 Mida vältida?

  • Hoia eemale taimsetest rasvadest, välja arvatud kookos- ja palmirasv ning oliiviõli. Enamus taimeõlisid on oomega-6-rasvhapete rikkad ja tervisele kahjulikud.
  • Margariini poole ära üldse vaatagi, see sisaldab suures koguses emulgaatoreid, stabilisaatoreid, erinevaid lõhnaaineid, värve ning sünteesitud maitsearoome. Need on täis transrasvasid, mis on tervisele laastavad.

Hapendamine
Selle nädala uus katsetamine oli minu jaoks hapendamine. Ma poleks kunagi uskunud, et ma võiksin hakata ise kapsaid hapendama, aga näete, siin ma nüüd olen ja teen just nimelt seda. Olin juba mõnda aega tagasi kuulnud sellest, kui kasulik on hapendatud toit, kuid ma lihtsalt polnud suutnud end kokku võtta selle katsetamiseks. Praegu ilutseb mu köögilaual üks purk punast kapsast, mis seal omaette hapneb. Mul jääb vaid loota, et see kõik ilusti õnnestub ja saangi paari nädala pärast häid hapukapsaid süüa. Hapendamine on kunst, mida valdasid hästi meie vanavanemad. Keegi kunagi ei seadnud kahtluse alla, miks me peame jõuludeks hapukapsaid sööma. Lisaks sellele, et nad maitsevad imeliselt, on need täis kasulikke ensüüme seedimisele. Kodus valmistatud hapendatud köögiviljad on tõelised supertoidud.

Miks on hapendatud toidu kasulikud? Marika Blossfeldt toob raamatus “Looduslik toit. Ehe ja tervendav” välja hapendatud köögiviljade järgmised kasulikud omadused:

  • Hapendamine on ainus toiduvalmistamise protsess, mis tõstab algse köögivilja toitainete sisaldust. Vitamiinide hulk võib hapendamise käigus kasvada kuni 10 korda.
  • Lisaks on hapendatud toitudel probiootilised omadused ning head bakterid on soolestiku jaoks hädavajalikud.
  • Nad taastavad soolestiku mikrofloora tasakaalu ja neutraliseerivad kahjulike soolestikubakterite mõju.
  • Hapendatud köögiviljad on elav toit, mis annab kehale vajalikke seedeensüüme, mida toodavad köögiviljades leiduvad kasulikud bakterid.
  • Neis sisaldub antibiootilise ja antikantserogeense toimega aineid.
  • Hapendatud köögiviljad parandavad seedetrakti tööd, kuna täidavad soolestiku bakteritega, mis soodustavad toitainete omastamist ning takistavad osaliselt seeditud toiduosakeste sattumist vereringesse.

Hapendamise kasulikkusest saab lugeda kokkuvõtvalt artiklist “Fermenteeritud toidud – vanaema sahvri salarelv”

Loodetavasti mõtled hapukapsast nüüd natuke lugupidavamalt, kui seda sulle jõululaual pakutakse. Mina igatahes tahan proovida hapendatud toitusid ning tunda nende kasulikke mõjusid. Kuna kogu see hapendamine võtab natuke rohkem aega ja katsetamist, siis saan oma esimesi muljeid jagada alles mõne nädala pärast.

Soovin teile teadlikumaid valikuid toidulauale ning kuulake oma keha tähelepanelikumalt, sest ta annab päris hästi märku, kui talle midagi ei sobi!

Lisalugemist:
Kuus tervislikku rasvast toiduainet (ing keeles)
Rasva tarbimise ja südamehaiguste vaheline seos (ing keeles)

2 thoughts on “Kaks suhkruvaba nädalat!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga