Mõtlemine on tore. Kuid see võib olla ka väsitav ja kurnav. Kõik sõltub, milliseid mõtteid me mõtleme. Aeg on teha üks korrastustöö oma mõtetes ehk liikuda keha tasandilt meele tasandile. Tahaksin osata mõelda vaid väestavaid mõtteid, kuid paraku alati see ei õnnestu. Muremõtted ja negatiivsed mõttemustrid ilmuvad ikka aeg-ajalt alateadvusest välja. Mõtlemise muutmine on harjutamise küsimus. Näiteks kui sisemiselt oleme endile alati korranud, et me oleme saamatud ja ei saa asjadega hakkama, siis selle mõtte ja uskumuse lahti laskmine võib käia hetkega aga samas uute positiivsete mõtete automaatseks muutmine võtab veidi aega. Meie mõtted kujundavad meid ja meie saatust. Seepärast on tõesti oluline teha suurpuhastus oma mõtetes. Me saame oma mõtteid valida täpselt samamoodi nagu riideid selga valime. Ainus vahe on see, et mõtete valikul ja nende muutmisel tuleb olla rohkem teadlikum ja see on egole tihtipeale väsitav.
Selleks, et täpselt aru saada, millised mõtted pidevalt keerlevad peas, on vaja veidi olla üksi ja iseendaga. Muidugi saab panna tähele ka oma mõtteid igapäevaselt askeldades, kuid selleks on vaja juba teatavat kogemust ja harjumust mõtteid tähele panna. Minu lemmikpaik mõtete tuulutamiseks ja korrastamiseks on rannas merekohina saatel üksi olemine. Seda küll ei saa nii tihti teha, kui tahaks aga see on minu jaoks üks parimaid viise läbi kammida oma mõtted. Üleüldse looduses olek või lihtsalt vaikuses istumine aitavad suuepäraselt enda sisse vaadata ja kuulata oma mõtteid. Kas sina tead, millised on sinu mõtted ja kas pöörad neile tähelepanu või lased neil lihtsalt tulla ja olla nii nagu juhtub?
Marcus Aurelius on öelnud, et „ Meie elu on see, milliseks meie mõtted selle teevad“. On iga inimese enda otsustada, milliseid uskumusi või vabandusi ta oma elu juhtimiseks kasutab. Iga ennast piiravat mõtet, mida inimene kasutab vabandusena miks ta ei saa midagi teha, on võimalik muuta hoolimata sellest, kui kaua see uskumus on olnud. Wayne Dyer leiab, et kõige kahetsusväärsem alateadvuse mudelis on uskumus, et sul pole valikut ja seda ei saa muuta. Tõde on see, et kõik, mida sa teed, mõtled ja ütled on valik ja seda ei pea tegema, mõtlema ja ütlema nii nagu oled seda teinud kogu elu. Vabandamise asemel on valik. Selleks tuleb hakata märkama oma mõtteid.
Millised on su mõtted ja sisekõne iseenda kohta? Kas sa kritiseerid ennast, kui teed mõne vea või asjad ei lähe nii nagu vaja? Kas ütled enda kohta rumal, loll või saamatu? Millised on valdavad mõtted, mida igapäevaselt mõtled? Millised neist mõtetest sind tagasi hoiavad tegutsemast ja rahu tundmast? Enda kohta halvustavatest ja kritiseerivatest mõtetest tuleks lahti lasta. Vahel ma kuulen, kuidas inimesed valjusti ütlevad enda kohta, et täitsa loll, et tegin nii või naa. Ja siis ma vaikselt mõtlen omaette, et huvitav kas ta üldse paneb tähele, kuidas ta ennast kohtleb?! Kõik inimesed teevad vigu. See ei ole põhjus miks endaga koledasti rääkida. Pane rohkem tähele, milline on sinu sisekõne ja mõtted iseenda kohta. Kõiki inetuid mõtteid iseenda kohta saab ja tuleks muuta. Ikka üks mõte korraga. On inimlik teha valesid otsuseid ja vahel tegusid, mille üle me uhked pole. Kuid selle asemel, et end materdada võiks parem mõelda, kuidas järgmine kord paremini saaks.
Teist tüüpi mõtted on nö klassikalised ego vabandused, mis hoiavad meid tegutsemast ja elamast sellist elu nagu tahaksime. Dyeri järgi on selleks mõtted/uskumused stiilis “mul pole aega”, “mul pole raha”, “ma olen liiga vana/noor selleks”, “ma ei oska”, “see on raske”, “see võtab kaua aega”, “ma pole seda väärt”, “see pole minu loomuses”, “reeglid ei luba”, “mul ei ole energiat” jne. Dyer rõhutab, et on oluline kujutleda, milline oleks elu siis, kui vabandusi ei kasutataks. Milline oleks su elu ilma nende vabandusteta ja kuidas end siis tunneksid? Mõtiskle nende asjade üle ja vaata, millised mõtted vajaksid prügikasti viskamist ja millised uued mõtted vajaksid kinnistamist. Ikka selleks, et uuel aastal oleks kergem, helgem ja ilusam.
Ma tegelen hetkel oma mõtete kuulamisega ja korrastamisega. Üks mõte, mis mind on pikalt saatnud, on et mul pole piisavalt aega iseenda jaoks. Ühest küljest ongi lapsevanemana see tõsi, et aega on vähem iseendale, kuid kindlasti ma leian endale ja saan võtta endale selle aja. Kui ma aga pidevalt mõtlen, et aega pole piisavalt, siis see vaid õõnestab ka seda mõnusat aega, mis mul ju tegelikult on. Seega mu eesmärk on ajast mõelda paindlikumalt ja muidugi hakata kasutama seda aega selleks, mis siis päriselt ka mu hinge toidab. Aega on tegelikult alati, küsimus on selles, kuidas ja kellega ma selle veedame. Aja osas tegelen ma nüüd uute mõtete otsimisega. Kui mõelda, et aega on alati piisavalt ja külluses, siis saan seda oma ellu juurde tekitada :) Lisaks hakkan oma mõtteid rohkem kirja panama, et must-valgel neile otsa vaadata.
Jälgi oma mõtteid – neist saavad sõnad.
Jälgi oma sõnu – neist saavad teod.
Jälgi oma tegusid – neist saavad harjumused.
Jälgi oma harjumusi – neist saab iseloom.
Jälgi oma iseloomu – see saab sinu saatuseks.
(Frank Outlaw)
Kui tahad sügavamalt oma mõtete muutmisega tegeleda, siis siin üks suurepärane raamatusoovitus, kuidas vabaneda vanadest harjumuslikest ja piiravatest mõtetest:
Kuidas vabaneda harjumusest jääda iseendaks