Suhkruvaba elu ekperiment jõudis finišisse

Suure uhkusetunde ja väikse kurvastusnoodiga hääles tõden, et minu 8-nädalane suhkruvaba elu eksperiment on läbi saanud. Juhuuu, saingi hakkama! Tõesti, see tundub kohati uskumatu. Kaks kuud tagasi ma polnud veel kindel, kui raskeks või kergeks see teekond kujuneb. See tundus nii keeruline ettevõtmine. Kuid juba esimesel nädalal taipasin, et tänu suurepärastele toitumiskavadele ja kasulikule informatsioonile ning virtuaalse toetuse abil on see siiski teostatav. Ja sedasi päev-päevalt samm-sammult ilma endalt rohkem küsimata, kas see kõik on vajalik, olen jõudnud finišisse. Olen tõeliselt tänulik ja rõõmus, et minu abikaasa seda teekonda kaasa tegi. Positiivsed tulemused on aset leidnud meie mõlema tervises ja meeleolus. Julgen soovitada kõigile seda eksperimenti, sest tulemused räägivad enda eest. Meeldetuletuseks, millest sündis otsus suhkruvaba elu proovida, saab lugeda siit.

Kahe kuu vältel ei ole ma söönud suhkrut, mille alla lähevad ka kõik looduslikud magustajad nagu mesi, agaavisiirupid, puuviljakontsentraadid, mahlad jne. Sellest 4 nädalat ei söönud ma ühtegi puuvilja. Kõik toidukorrad valmistasin endale ja perele kodus ise, v.a paar üksikut erandit. See võib tunduda kohati võimatu, aga tegelikult kogu selle protsessi sees olles läheb see kõik väga sujuvalt ja loomulikult. Just see null-suhkru tarbimise periood oli mulle suureks abiks, et tõeliselt murda suhkrusõltuvus. Mäletan, kuidas ma kohvikus käies ikka vesistasin ilusate värviliste koogilettide ees ja unistasin alati mõnest tükist juustukoogist või šokolaadikoogist. Vahel ma lihtsalt ei suutnud öelda “ei” näiteks Komeedi kookidele, kuigi oleks tahtnud. Kuid nüüd ei ahvatle mind enam see kookide ja saiakeste lett. Ma ei unista neist enam. Üleüldse juhivad isud mu elu vähem. Avastan end unistamast hoopis lehtkapsa krõpsudest või näiteks hummusest. Minu jaoks tasus see eksperiment end täiega ära. Lisaks rasvarakkudest vabanemisele õppisin selle kahe kuu käigus väga palju uut ja omandasin häid harjumusi.

Minu uued kasulikud harjumused

• Nädalavahetusel ostan kogu nädala toidukraami korraga ära. Pühapäeva õhtul valmistan ette mõned asjad ja panen need jäässe. Eriti kui tean, et tulemas on kiire nädal. Näiteks väga edukalt saab keeta valmis suure portsu kinoad ja siis see portsjonite kaupa külmutada. Pärast on seda lihtne sulatada ja kasutada salatites. Samuti on võimalik valmis hakkida rohelise smuuti koostisosad ja panna külma, et siis vajadusel see otse blenderisse visata ja valmibki imekiirelt roheline tervistav vahepala või hommikusöök.
• Mul on tervelt kaheksa nädala jagu maitsvaid uusi retsepte, mida saan igapäevaselt kasutada. Lisaks saan neid endale sobivamaks kohandada. See kõik inspireerib veelgi uute asjadega katsetama ja proovima järgi uusi toite. Kokkamine on muutunud mõnusaks ja mänguliseks tegevuseks.
• Olen õppinud toiduülejääke külmutama. See käib nii valmistoidu kohta kui ka toore kohta. Kui tean, et liha või kala jääb liiga kauaks külmkappi, siis panen selle külma ja võtan välja alles siis, kui vaja läheb. Samuti on mul sedasi alati midagi kodus varuks, millest kiiresti üks maitsev roog valmistada. Külmutan palju ka juurvilja. Vahel teen valmis kõrvitsa või magusa kartuli püree ja kasutan neid lapsele söögi tegemisel kui ka maiustuste valmistamisel.
• Toidukordade planeerimine on juba tavaline. Nüüd mõtlen rohkem ette suures plaanis, mida nädala jooksul teen. Ilma valmis toitumiskavata on see kindlasti keerulisem ja vajab alguses harjutamist, aga teatud oskused on juba olemas. Samuti meeldis mulle väga see, et kokkasin õhtul suurema portsu ja sain sama toitu süüa ka järgmisel lõunal. Sedasi ei olnud lõunal vaja enam süüa teha. Samas tean, et mul on alati kapis midagi, millest kiiresti ja lihtsalt perele maitsev roog valmistada.

Tulemused
Esimeste nädalate jooksul oli mitmeid võõrutusnähte, mis on heaks märgiks sellele, et keha puhastus. Nüüd on meeleolu erksam ja energiat rohkem, kuigi eks igapäevane stress kimbutab ikka. Pea on selge ja enesetunne hea. Isusid ei ole. Rääkides numbritest, siis kaalukaotus oli minul 3 kg ja mehel 6 kg. Mõõtmistulemused näitavad, et mitu sentimeetrit on kadunud enamus kohtadest. Kõige suurem kadu oli 4 cm vöökohast ja 4 cm reiest. Ülejäänud jäid 2-3 cm vahesse. Kaloreid ei lugenud ja mingis muus mõttes ei piiranud end üldse söögiga, ainult suhkur läks. Vahepeal isegi sõime rasva veidi rohkem, sest esimestel nädalatel võõrutusnähtudega oli isusid. Rasv, näiteks juust või pähklid, kustutas neid hästi. Nüüd on asi tasakaalustunud ja rasva tarbin jälle vähem. Veretesti lähen tegema järgmine nädal, siis selgub kas kolesterooli ja glükoosi tase on alanenud.

Toitumine kui religioon
Viimasel ajal olen toitumise kohta nii palju lugenud ja uusi teadmisi saanud, et arvan järjest enam toitumisest kui religioonist. See on midagi, mida sa usud ja järgid ja vahel tuliselt kaitsed aga see võib igaühe jaoks olla erinev. Kuidas on võimalik saada toitumisest niivõrd erinevalt aru? Ühes otsas on veganid ja teises otsas paleo-toitujad, siis on veel toortoitlased ja sinna vahele kõike muud ka. Ükskõik millise nö toitumissuuna põhimõtteid lugeda, tunduvad need kõik täitsa loogilised ja usutavad.  Tekib siiski küsimus, et kuidas saab üks toiduaine olla ühe jaoks nii vale ja teise jaoks nii õige. Kõige selle valguses tundub mulle, et tervislikku toitumist ei ole olemas. Mis asi on tervislik toitumine?! See sõna ei tähenda absoluutselt mitte midagi. Seda ei ole võimalik sisustada meie kõigi jaoks samamoodi. Ma usun, et on olemas õige toitumine. Õige toitumine minu jaoks, sinu jaoks ja igaühe jaoks oma. See, mis sobib mulle ja teeb mind terveks, võib sind teha hoopis haigeks. Tervislikku eluviisi taga ajades hakkavad inimesed mingit toitumissuunda omaks pidama. Kord selle omaks võtnud, ei ole võimalik sinna enam midagi parata, sest siis see muutub nagu religiooniks. See on usk, et sedasi on kõige õigem elada ja toituda ning mitte miski ega mitte keegi ei suuda seda usku niisama kõigutada.

Mina isiklikult arvan, et ei peaks kinni jääma mingisse konkreetsesse suunda, vaid tuleks leida oma isiklik tee. Võtta kõikidest suundadest parim :) Näiteks mulle meeldib väga paleo toitumine, kuid on mõned asjad, mis minu jaoks ei ole seal omased. Mulle meeldiks kui ka seal räägitaks rohkem fruktoosi kahjulikust mõjust organismile ega kasutataks mett või kookossuhkrut. Veganite puhul on sama asi, et tihti unustatakse ära see fruktoosi külg. Samuti räägivad paljud vähe sellest, et kuigi pähklid on kasulikud väikses koguses, sisaldavad nad siiski tohutus koguses rasva ja enamuses oomega-6-rasvhappeid. Neid nüansse on palju. Tunnen, et tänu praegusele eksperimendile olen saanud palju vabamaks selles, et leida adekvaatne info ning siis katsetada, mis mind ja minu keha õnnelikuks teeb. Pealegi näen, kui oluline on teha aegajalt veretesti ja vaadata, mis tegelikult toimub ja kas valitud menüü ikka on see, mis mulle kõik vajaliku tagab. Pole mõtet eeldada, et valides ühe neist toitumisreligioonidest, oledki kohe tervislik. See võib nii minna aga see ei pruugi nii olla. Mina olen kuulnud imelugusid inimestest, kes hakkavad paleo eluviisi järgima ja olen kuulnud vastupidiselt imelugusid neist, kes on veganid. Kindlasti on mõlemal juhul ka negatiivseid näiteid. Samas paljude tervislike toitumise eluviiside aluseks on justnimelt töödeldud toidust loobumine. See on tõesti kõige alus. Tuleb hakata ise endale süüa tegema! Julgustan teid leidma oma isiklik õige toitumine ning hoidma oma meel kriitiline info suhtes, mis toitumise osas liigub. Pealegi ainus kindel viis teada saada on enda peal järgi proovida ja vajadusel vaadata, kas verepilt näitab paranenud tervist.

Kuidas on võimalik elada 2 kuud suhkruta ilma tõsiste raskusteta?
Vastuseks on kaks väga olulist asja: tahe ja otsus. Esiteks, sa pead seda tõesti tahtma ehk see peab olema piisavalt oluline teema sinu elus. Mina näiteks tahtsin väga pikka aega juba, kuid lihtsalt ei osanud kuskilt alustada. Kuid siis tuli mängu teine aspekt. Ma otsustasin, et nüüd on nii ja ma kavatsen selle lihtsalt ära teha! Sellest hetkest läks kõik väga lihtsalt ja kiiresti. Kõik asjad elus saavad alguse otsustamisest. Kuigi sa ei pööra sellele alati tähelepanu, on just tõelise otsuse tegemise jõud edasiviiv. Iga otsus su elus saab alguse kas armastusest või hirmust. Vali teha asju, mis sünnivad armastusest. Et iga amps, trenn, mõte, kohtumine, sõna saaks alguse armastusest mitte hirmust. Kui sa otsustad loobuda suhkrust ainult sellepärast, et tahad kaotada kaalu, siis see otsus sünnib pigem hirmust. Kui otsustad loobuda sellepärast, et sa austad oma keha ja iseennast tervikuna, siis on see otsus sündinud armastusest. Minu jaoks oli suhkruvaba elu alustamine tahe olla enda vastu hooliv ning see otsus sündis minu südames suure armastusega iseenda vastu. Tänu sellele energiale polnud mingit raskust see teekond lõpuni käia ja siit edasi minna. Suhkrust loobumine on valik, mille sa võid teha, aga võid ka mitte teha. Vahet pole, mis on sinu otsus, kuid tee see otsus armastuse energias :)

Kuidas edasi? See tundub mulle isegi veider küsimus, sest minu meelest ei olegi enam varianti, et pöörduda vana asja juurde tagasi. Ikka edasi ilma suhkruta, kuid muidugi mitte null suhkruta. Olen seda juba varemgi öelnud, et päris suhkruta ei saagi. Kuid saab ilma lisatud suhkruta ja saab neid koguseid kõvasti piirata. Jätkan ikka terviktoitude söömist, kodus söögi tegemist, mõõdukalt puuviljade ja marjade söömist ning tähtpäevadel küpsetan ka fruktoosivabasid magustoite. Ülejäänud ajal, kui ma mingil põhjusel söön väljas või teiste tehtud roogasid, siis järgin 6-9-tl-päevas-reeglit. Sellest üle ei taha minna. Kui mingil hetkel peaks veidi libastuma, siis selle pärast ei muretse, sest nüüd tean, kuidas ree peale tagasi saada. Peaasi on kuulata oma keha ja olla leebe endaga. Kindlasti kavatsen kalli inimese pulmas süüa seal pakutavat torti, sest miski ei jää sellepärast olemata. Kuid igapäevaselt valin oma toidulaua osas teha teistsuguseid valikuid.

Lõpetuseks väike pildiseeria (pühapäeva hommik pannkookidega, proteiinipallid kõrvita-bataadipüreest, lillkapsapõhjaga pitsa, purk isetehtud paprikakastet):