Tulikuke aasta on olnud tõeliselt põletav. Kui tuli millestki üle käib, siis on puhas plats järgi. Usun, et olete isegi tundnud selle aasta põletavat olemust. See väljendub muidugi igaühe elus erinevat moodi, kuid eks põhiliselt läbi suurte muutuste. Minugi elus on olnud aasta algusest saati suuri muutusi ja olgugi, et kõik need muutused on positiivsed, on nad kaasa toonud senise elukorralduse hävingu. Vanu mustreid, rutiine ja mõtteid on korralikult põletatud. Minu jaoks on need suured muutused ja suurpuhastus seisnenud taaskord emaks saamises, elukoha vahetuses ning teraapiaõpingute lõpetamises. Kõik need on juba iseenesest suured muutused aga kui need kõik korraga juhtuvad, siis ei saa salata, et tule kuumus hakkas juba vaikselt kõrvetama. Õnneks saabus õigel hetkel rahunemine. Tulikukk vist ikka teab, millal natuke hingepausi anda.
Päevad on olnud tormilised ja imelised samaaegselt. Kirjutamise jaoks pole kahjuks aega jäänud, sest elu on nõudnud mu tähelepanu mujal. Seetõttu olengi pidanud blogist nii kaua eemal olema. Mis on siis mu elu nii raputanud ja tähelepanu nõudnud? Meie inglikese sünnist alates olen olnud kahe lapsega kodune ja kohanenud sellega, et meie kolmeliikmelisest perest on saanud neljaliikmeline ja mul on ühtäkki ühe lapse asemel kaks. Suvi möödus suure kolimise ning asjade pakkimise, sättimise ja uue kodu sisustamise saatel. See protsess kestab siiani. Augusti päikselised päevad möödusid lastega õues olles ja sumedad ööd arvutiekraani taga kutseeksami kirjatööd tehes. Ja siin ma nüüd siis olen. Täitsa räsitud, peaaegu läbi põletatud kuid rahulolev. Peale suurema stressi lahtumist jäin üle pika aja ise haigeks. See on signaal tervenemisest. Metameditsiini järgi on teada, et kui stress saab otsa, siis keha võib rahunema ja tervenema hakata. Tavamõistes tunneme seda haigusena. Olete kindlasti isegi kohanud, kui peale suurt töö rabamise perioodi tabab puhkuse esimestel päevadel haigus.
Igatahes selles tulekeerises on mind elus hoidnud kaks mõtet: tuli puhastab ja kaosest sünnib uus kord! Tulega on nii, et kui vana elu tahab hävineda, siis ei maksa sellest kümne küünega kinni hoida. Tuleb täiega vabaks lasta, sest tuli armu ei anna. See on õpetanud mind alistuma saatusele ja elumuutustele. Ma ei saa kindel olla, mis jääb järgi kui tuli on oma töö lõpetanud, kuid mis iganes see on, on täiesti uus kvaliteet. Seega ma lubasin minna vanal minal, vanal kodul ja oma kooliteel. Emaks saamine on ju tegelikult üks suurimaid identiteedikriise naise elus. Me ei saa enam kunagi olla endised ja me veel ei tea, kuidas olla see uus naine. Sarnane identiteedikriis toimub iga lapse lisandudes. Seekord ma oskasin lihtsamini lasta vanal rollil minna. Kodu vahetamisega kaasneb sõna otseses mõttes asjadest vabanemine. Taaskord pidin usaldama tuld, et ta põletab õiged asjad. Ja lõputöö kirjutamise viimastel päevadel tundsin, et nüüd hakkab juba tuli mind ennast ära põletama. Kuna tule negatiivne olemus ongi see, et ta võib taltsutamatult põletada, siis tuleb ära tunda see hetk, kus tuli ei puhasta vaid halastamatult hävitab sind ennast. Nüüd olengi tulel hääbuda lasknud, et ise kosuda ja hinge tõmmata.
Teine asi, mis on mind aidanud, on süsteemiteooria põhimõte, et kaosest saab sündida uus kord. Kõik organismid on süsteemid. Inimene on süsteem (füüsiline keha, vaimne keha, hing jne). Abielu on süsteem (mees ja naine). Perekond on süsteem. Igasugune suur muutus süsteemis viib selle kaosesse. Kusjuures pole oluline, kas tegemist on positiivse või negatiivse sündmusega, nt kas lapse sünd või lähedase surm. Oluline on lihtsalt, et suur muutus lööb segi seni toiminud süsteemi. Mida suurem muutus, seda suurem kaos. Minu süsteemid said mitme kandi pealt kaosesse löödud. Muutus minu isiklik süsteem, abielu süsteem, perekonna süsteem, elukeskkonna vahetusega kogukonna süsteem jne. Kaos möllas korralikult. Stressiga aitas toime tulla teadmine, et kaos on korra ema. Teisisõnu, pärast kaost võib juhtuda süsteemiga vaid kaks asja: häving või uus kvaliteet. Selge oli see, et ma ei kavatsenud ühelgi oma süsteemil lasta täiesti koost laguneda. Seega pidi olema tagajärjeks ainult uus kvaliteet. Ja selle teadmisega suutsin üle elada ka kõige raskemad päevad. Sain tervitada seda kaost ainult tänu teadmisele, et peale süsteemi rahunemist saabub uus kord ja rahu. Tulemata see ei jää.
See aasta ei ole veel läbi, aga see on olnud intensiivne. Ma tean, et see aasta jääb mulle eredalt meelde kui üks ilusamaid ja erilisemaid. Olen õppinud end rohkem tundma ja teinud põnevaid tähelepanekuid. Kui ma siin aasta alguses kirjutasin lihtsa elu poole pürgimisest, siis saan öelda, et see on olnud protsess, mis kestab ikka veel. Nüüd kooli lõpetamisega ja uue koduga on minimalismil mu elus suurem roll kanda. Kuid sellest teekonnast juba edaspidi.
Loodan, et teie eludes on tulikukk teinud samuti puhastusööd mitte hävitustööd. Kuna kuke loomus on särav ja rõõmus, siis peale vanast vabanemist, saab lust ja rõõm taas me päevi täita.