Saa lahti vanast ja võta vastu uus põnev elu

Jõulud on oma mõnusa ja koduse soojusega läbi saanud ning ees terendab aasta lõpetamine. Igas lõpetamises ja alguses on suurt väge. Selleks, et uued algused oleks võimsad, tuleb korralikult ära saata vana. Siinkohal on sul võimalus teha mõnus tagasivaade olnud aastale ning võtta ette just enda jaoks vajalikud rituaalid, et aasta saaks väärikalt lõpetatud. Ikka selleks, et uuel ja mõnusal oleks ruumi sinu ellu tulla. Päris tihti ei saa head asjad tulla sellepärast, et neil lihtsalt ei ole sinu elus ruumi, seda nii füüsilises kui vaimses mõttes. Mulle meeldivad aastalõpud, sest siis on võimalik lihtsamini kõigest vanast lahti lasta. Teate, mis on kõige mõnusam, tõhusam ja kiirem viis vabaneda vanast ja lasta uuel elul enda ees lahti rulluda? Koristamine! Ja mitte lihtsalt koristamine, vaid põhjalik asjade äraviskamine oma elukeskkonnast. Ma muidugi ei poolda niisama asjade ära viskamist, vaid nende andmist taaskasutusse. Siinkohal mõtlen äraviskamise all asjade ära viskamist enda elust, kuid ma ei viska neid niisama prügikasti. Enamus korralikke asju leiab tee taaskasutuskeskusesse.

Ma olen viimastel aastatel palju mõelnud sellele, kui palju on inimestel asju. Selliseid asju, mida nad tegelikult ei vaja ning mis ei rõõmusta neid kuidagi. Kõik asjad, mida sa omad, vajavad pidevat hoolitsemist. Ükski asi ei ole värske, terve ja kasutatav, kui selle eest üldse hoolt ei kanna. Riided, mida sa kannad, vajavad pesu ja triikimist. Kapinurka unustatud riided lähevad kopitama ja haisema. Raamatud vajavad tolmu pühkimist ja lugemist. Nõud vajavad pesemist. Koer vajab jalutamist ja lähedased vajavad hoolitsemist. Sa ise vajad pidevat pesemist, kreemitamist, silitamist, kallistamist jne. Seega absoluutselt kõik inimesed ja asjad sinu elus vajavad su hoolt ja tähelepanu. Kas poleks mõnusam kui sinu elus olekski ainult sellised asjad, mis teevad sind rõõmsaks? Kas poleks toredam, kui sinu ellu kuuluvaid asju oleks lihtsalt kordades vähem? Kõik asjad, mille oled oma ellu lubanud, saavad osaks sinu eluenergiast. Kui sa ei vaja neid enam, siis nad ainult koormavad sinu energiaruumi ja ei lase uutel sündmustel ja kogemustel su ellu tulla. Mina otsustasin, et sel aastal saadan vana aasta ära põhjaliku asjade revideerimisega. Ma lihtsalt saan lahti absoluutselt kõikidest asjadest, mis ei teeni mind või ei rõõmusta mind!

Inspiratsiooni sain selleks “Jaapani korrastuskunsti” raamatust. Ühel hetkel tundsin, et ma pean seda raamatut lugema ja mida rohkem lugesin, seda suuremaks kasvas mu tuhin ja ind oma tube ja elu korrastama asuda. See raamat räägib sellest, kuidas oma kodu korda saada ja see hoidagi alati korras. Selle jaoks tuleks põhimõtteliselt üks kord võtta ette terve elamise suur koristustöö, mis algab asjade äraviskamisega ja seejärel kõigile asjadele oma koha leidmisega. Taipasin, et mul ei ole probleeme segamini koduga ning olen lapsepõlvest kaasa pärinud põhimõtte, et igal asjal on oma koht. Asjad pannakse tagasi sinna, kust need võtad. Uskuge, see on üks parimaid õppetunde, mille kaasa olen saanud. See tõesti toimib ja su kodu ei ole kunagi sassis ja kõik asjad on võimalik üles leida. Raamatut lugedes kasvas minus hoopis metsik vajadus saada lahti asjadest, mida ma enam ei vaja. Põhjus on selles, et ma soovin oma ellu teatud muutusi tuua ja varasema kogemuse põhjal saan öelda, et eluruumi korrastamine aitab sellele suuresti kaasa. Kui kõik meie sisemaailmas toimuv peegeldub välismaailmas, siis on üsna loogiline, et kui alustad välismaailma korrastamisest, hakkavad toimuma muutused ka sisemaailmas. Mina olen märganud ka seda, et kui midagi väga suurt muutub sisemaailmas, siis tekib metsik vajadus hakata ümber korraldama oma eluruume  või muuta oma välimust. Igatahes, pole vahet mispidi alustada oma korrastustöid, kas sisemiselt või välimiselt, muutused kaasnevad sellega kindlasti. Uus energia saab liikuma!

Ma olen tihti kasutanud asjade äraviskamist uue energia liikuma panemiseks. Ma lausa jumaldan asjade äraviskamist ja taaskasutusse andmist. See toob iga kord sellise kerguse ja uue hingamise. Tunnen, kuidas mingi koorem langeb ja mu elus on jälle ruumi olulisematele tegevustele ja inimestele. Raamat korrastuskunstist lubab, et kui võtate ette põhjaliku korrastustöö, siis keerate sellega uue lehekülje oma elus. Ma tean, et see on täiesti vettpidav lubadus. Igaüks, kes on kasvõi kunagi ühe korraga vabanenud suurel hulgal vanadest asjadest, teab millest ma räägin. Kui sa kord oled saanud tunda seda uut kergemat ja vabamat hingamist, siis jääd elu lõpuni hindama korralikku puhastustööd. Raamat soovitab alustada korrastamist kategooriate kaupa. Esiteks riided, raamatud, paberid, sentimentaalse väärtusega esemed jne. Alustasingi riietest. Minu sees oli juba paar päeva kasvanud täiesti metsik kihk alustada kodu korrastamist ja kohe pärast jõulupühi võtsin selle asja ette. Viskasin kõik oma riided suure voodi peale laiali ja lasin iga riideeseme käte vahelt läbi. Ma tahtsin saada vastust küsimusele, kas see riideese rõõmustab mind? Kui rõõmustab, siis jäi alles. Vahel ma ei saanud aru, kas ta tõesti rõõmustab mind või hoiab mind tagasi mingi tobe mõte, et see maksis nii palju või et kannan seda mõni päev ehk kindlasti. Sellisel juhul küsisin lisaks, et kas oleksin nõus selle riideeseme praegu poest ostma ehk kas oleksin nõus selle eest maksma. See oli täpselt õige küsimus ja sellepeale lendas hunnik asju mu kapist välja. Ma viskasin ära kõik riided, mis mulle tegelikult südamest ei meeldi, mis ei sobi mulle enam või mis olid kulunud. Ma olin halastamatu! Kuna olin mõned kuud tagasi juba oma riideid sorteerinud, siis oli päris üllatav, et sain siiski kaks suurt kotitäit riideid. Lõpuks ometi oli seal ka aastaid hoiul olnud esemeid, mida polnud varem raatsinud ära visata. Tõstsin riidekappi tagasi mõned unustuse hõlma vajunud kleidid, millest üks leidis kasutust veel samal õhtul. Ma olin nii rahul tulemusega. Ees ootavad veel jalanõud, käekotid, sokid ja aluspesu.

Ausalt öeldes ei ole riiete koristamine minu jaoks raske. Kuid ma ei ole elu sees revideerinud oma raamatuid sellise pilguga, et vaataks kõik läbi ja jätaks alles vaid need, mis rõõmu valmistavad. Ma olen täielik raamatuhull. Mulle meeldib nende lõhn, mulle meeldib neid omada, neid osta ja neid lugeda. Ideaalis pean ma saama iga päev vähemalt natukene lugeda, kasvõi ühe lehekülje. Ma austan raamatuid ja selle austuse pärast ei ole ma suutnud neid revideerida. Üks kord kolimise käigus muutusin ma eriti julgeks ja annetasin suure osa korralikke raamatuid ära. Huvitaval kombel oli tunne suurepärane ja tänaseni ei igatse ma neist ühtegi raamatut. Korrastuskunsti raamatut lugedes kasvas minus arusaam, et justnimelt oma raamaturiiuli peangi ette võtma. Päris tõsiselt kohe ja soovitavalt veel vana aasta sees. Ma tean, et sinna on üksjagu seisvat energiat jäänud ja see lihtsalt on vaja saada liikvele. Eriti tähelepanelikult pean üle vaatama kõik need raamatud, mida ma pole lugenud või mis on pooleli jäänud. Päris kindlasti ei hakka ma neid mitte kunagi enam lugema. Milleks ennast petta?! Ilmselgelt need raamatud ei huvita mind enam. Ma tahtsin raamatu ostmise ajal seda lugeda, kuid tänaseks ma enam ei taha. Seepärast ongi õige aeg iga konkreetse raamatu lugemiseks see hetk, mil tekkis huvi selle vastu ehk selle ostmise hetkel. Kui lased raamatul tühjalt tolmu koguda, siis suure tõenäosusega läheb mööda ka soov seda lugeda. Muidugi on raamatuid, mis rõõmustavad mu südant ja ma tean, et neid kunagi ära ei viska. Kuid minu raamaturiiulis on palju raamatuid, mida ma pole aastate jooksul jõudnud lugeda ja mille lugemiseni ma tegelikult ei jõuagi. Nüüd on tulnud aeg sellest koormavast lugemist ootavate raamatunimekirjast lihtsalt loobuda. Ausalt, see nimekiri on ahistanud mind aastaid. Enne uue aasta tulekut on mul plaanis teha üks suur praakimine raamatute seas. Kuna ma ei suuda ühtegi raamatut lihtsalt ära visata, siis otsin mõne koha, kuhu neid annetada saab.

Tõenäoliselt ei jõua ma paberite, fotode ja nipsasjakeste korrastamiseni vanal aastal, kuid kavatsen oma põhjalikku korrastustööd jätkata. Ainuüksi riiete revideerimine vabastas minus emotsionaalseid blokeerinuid ja tõi värsket hingamist juurde. Iga riideese puudutades, sellele head aega öeldes ja oma elust välja visates, tegin ma samal ajal korrastustööd sisemaailmas vanade mõtete ja tunnetega. Koos riietega viskasin minema ka need mõtted ja tunded. Minu aastalõpu rituaal on uue füüsilise ja energeetilise ruumi loomine oma elus. Kavatsen ära visata iga eseme, mis mind ei teeni või ei rõõmusta. Kui sa pole kunagi varem oma elus proovinud asjade äraviskamise võlujõudu, siis ma soovitan tungivalt see teekond ette võtta. Piisab kui võtad ette vaid riided ja juba sa tunned mõnusat muutuste tuult oma juukseid sasimas. Proovi seda teha ja ma garanteerin, et sa tunned vanast loobumise tagajärjel ennast hulga paremini.

Aastast 2015 on alles jäänud veel mõned päevad. Pühenda need vaikseks sisekaemuseks, et vanad otsad kokku siduda ja end avali südamega uude lennutada!