Kas sa ainult unistad või elad juba oma unistuste elu?

Ma olen sündimisest saati olnud suur unistaja. Mulle tundub, et see on üks asi, mida ma tõesti oskan suurepäraselt. Mingil imelisel müstilisel kombel on pea kõik mu unistused täitunud. Võib-olla on see sellest, et ma usun neisse täiega ja ma ei anna naljalt alla. Vahel võib isegi tunduda kõrvaltvaatajale hullumeelne mõni asi või olukord, aga tegelikult on just nende olukordade läbimine mind viinud läbimurdeni ja lõpuks ka unistuse täitumiseni. Olen jõudnud taipamiseni on sa võid olla hea unistaja, kuid siiski mitte elada oma unistuste elu. Selleks, et päriselt jõuda unistuste elu elamiseni on vaja palju enamat kui unistamine. Kuidas sinuga lood on? Kas sina elad on unistuste elu? Kas sa üldse tead, milline see elu oleks? Ma olen viimasel ajal sellele aina rohkem mõelnud. Saan öelda, et nii mitmeski mõttes ma elan oma unistuste elu, kuid olen aja jooksul sisemiselt nii palju muutunud, et minu unistuste elu sisu on samuti hakanud muutuma. Seega taaskord olen ma teel, et jõuda uuele tasandile oma elus.

Mida siis ikkagi on vaja teha, et juhtida oma elu ja vajalikke muutusi ellu viia? Selleks tuleb kasutada oma tahtejõudu ning pidevalt tegutseda oma soovitu suunas. Isegi kui see tundub nii ilmselge, olen palju kohanud nii enda kui teiste puhul seda, et isegi kui on tugev tahe, ei osata seda tahet alati tulemuslikult rakendada. Selleks, et tõelisi tulemusi saavutada ükskõik milles, tuleks mõista seda peent dünaamikat, mis toimub teadvuse ja alateadvuse vahel. Meie teadlik mina teeb tegelikult päris tarku otsuseid, kui tal lubada neid teha. Eriti targad on need otsused siis, kui need sünnivad kooskõlas sisehäälega ehk südamega. Kuid pahatihti hakkab alateadvus meie häid plaane saboteerima. Alateadvuse ainus eesmärk on meid kaitsta kõige halva eest ning teha nii, et me tunneksime ainult mõnu. Seega kõik, mis on alateadvuse meelest ebamugav, tundmatu või natuke pingutust nõudev, lahterdatakse valuks. Need on kõik need asjad, mis asuvad väljaspool meie mugavustsooni. Alateadvus aktiveerub kohe ja hakkab pidama sisemist dialoogi meie teadvusega stiilis, et “ei seda sa küll teha ei saa, sest see on liiga raske, võimatu või lõppeb katastroofiga”.

Kuid alateadvusega on selline asi, et ta on elu jooksul teinud erinevatest olukordadest kummalisi järeldusi ja need ei ole alati õiged ega ka meid tegelikult kaitsvad. Ta võib teha järeldusi peale esimest südame murdumist, et armastus teeb alati haiget ja edaspidi tuleb sellest hoiduda. Ta võib uskuda, et kui oled korra elus kogenud lüüasaamist, siis on see midagi nii jubedat, et tuleb iga hinna eest end selle eest kaitsta. Ta võib uskuda, et sa pole väärt elama oma unistuste elu või et sa ei saa endaga hakkama. Ühesõnaga need võivad olla ükskõik millised mõtted ja uskumused, mis ta on endasse talletanud läbi erinevate minevikukogemuste. Ja kui lasta alateadvusel takistamatult tegutseda, siis kõik sellised mõtted vaid süvenevad ning hakkavad tegelikult takistama meil elu nautimist. Seepärast on äärmiselt oluline panna tähele, mida räägib alateadvus ning alati lasta teadvusel hoida ohje enda käes.

Tõelised otsused peaksid sündima teadlikult, mitte alateadliku meele loba kuulates. Näiteks, kui sa soovid trenni teha, sest see on vajalik ja kasulik su kehale, siis seda tulekski teha. Tavaliselt hakkab alateadvus saboteerima üritust mõtetega, et väljas sajab vihma või et sa oled nii väsinud ja täna ei pea trenni minema. Sedasi leiab ta alati mingeid tobedaid põhjendusi. Küll on tüütu trenni sõita ja et pole olemas trenni, mis mulle meeldiks jne. Kõik sellised mõtted on alateadvuse viis sind hoida mugavustsoonis, sest see on mõnus. See on tõeliselt mõnus. Iga väiksemgi pingutus on valus ja sellest tuleb hoiduda. Seepärast tuleks siinkohal lasta teadvusel öelda oma alateadvusele, et ma olen otsustanud ja ma teen trenni, sest see on mulle vajalik ja kasulik. Isegi kui ma pean selle nimel pingutama. Sarnane dialoog toimub tihti ka söömise osas. Me teame väga hästi, et liiga tihti kooki süüa pole meie kehale hea, kuid ometi leiab alateadvus viise, et veenda teadvust alistuma, sest olgem ausad, see kook tekitab uue dopamiinilaksu ja see on ju ometi mõnus.

Sedasi toimib teadvuse ja alateadvuse dialoog pidevalt igapäevaselt. See, kui edukad ja õnnelikud me lõpuks oleme, sõltub sellest, kas me kuulame ja otsustame alateadvuse sõnumite põhjal või teeme oma otsused teadlikult ise. Siinkohal on äärmiselt oluline mitte segi ajada alateadvuse sõnumeid südamehäälega. Südamehääl ei saboteeri mitte kunagi meie heaolu ega õnne. Tema ei karda väljakutseid ega raskusi oma teel. Samas alateadvus on üks viimane argpüks, kes kardab peaaegu kõike, mis on uus ja tundmatu. Alateadvusele tuleb aegajalt piitsa anda, et ta liiga mugavaks ei muutuks. See on ainus viis, kuidas saab kasvatada oma tahejõudu nii suureks, et lõpuks ometi saaksid unistustest unistuste elu.

Kui sa tunned, et tegeled vaid unistamisega aga see kuidagi ei materialiseeru, siis on aeg hakata tähelepanu pöörama teadvuse ja alateadvuse dialoogile. Alateadvust ei saa ega tohi pimesi usaldada, vaid teadvusele tuleb anda bossi roll. See vajab alguses natuke harjutamist nagu iga uus oskus, kuid tasapisi hakkab kasvama tahtejõud ja olen kindel, et tulemustes ei pea pettuma. Mis hoiab sind tagasi täiel rinnal elamast? Mis on need mõtted ja uskumused, millega alateadvus sind pidevalt toidab? Uuri seda lähemalt, sest on saabunud aeg taltsutada oma alateadvuse saboteeriv jõud!

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.