Viimastel päevadel on stress mulle salakavalalt ligi hiilinud. Põhjuseks ikka tavaline kiirustav elustiil ja vähe kvaliteetset omaette olemise aega. Mõnel eriti intensiivsel stressihetkel, kus üritan valitseda elu erinevaid aspekte üheaegselt ja asjad lihtsalt lähevad üksteise järgi nihu, tunnen end päris jõuetuna stressi võimsa haarde käes. Üks tüüpilisemaid hetki väljendub selles, kui katsun teha perele süüa ise samal ajal talitsedes ühte aktiivset väikelast. Ja siis kukub maha veetass, midagi kõrbeb põhja ja laps hakkab nutma, sest tal ei lubata kuuma pliidiga mängida. Sellistel juhtudel lihtsalt tunnen, et nüüd oleks hädasti vaja ühte tõhusat stressileevendavat hädaabinõu. Kui selliseid hetki on päeva jooksul palju, siis paratamatult on õhtuks närvid krussis ja ei oska kuskilt otsast alustada pingete maandamisega. Stressis keha ja meel on pingest krampis. Stressivaba olek on vastupidiselt sügav sisemine lõõgastus ja rahu. Oi, kuidas tahaks igas olukorras suuta oma keha hoida lõdvestununa ning meele ennasthävitavatest mõtetest vabana.
Stressi leevendamiseks on mitmeid nippe, eks igaüks leiab endale sobiva. Vahel aitab mind kõige suuremas stressireaktsioonis üks peatäis nuttu, kuid alati ei ole see parim lahendus. Üldiselt toob mulle leevendust sügavalt hingamine. Lihtsalt võtan keset tormi korraks aja maha, keskendun oma kehale ja hingamisele. Samal ajal kordan endale mõnda rahustavat lauset: “minu maailmas on kõik hästi!” või “ma saan sellega hakkama!”. Lause sisu on täpselt selline nagu tol hetkel kõige enam vajan. See on tõhus moodus lühiajalise stressi leevendamiseks ja üldiselt toimib hästi, lubades kogeda oma emotsioone rahumeelselt ilma nende põhjal irratsionaalselt reageerimata. Kuid tegelikult tunnen, et üleüldiselt oleks palju tõhusam ennetada stressamist iga tühise välise ärritaja üle. Selleks peaks teatav lõõgastuse ja rahutunne minu sees olema juba enne mõne stressi põhjustava olukorra tekkimist. Minu meelest ainus tõeliselt toimiv meetod pideva sisemise rahuseisundi saavutamiseks on mediteerimine. Siinjuures ei mõtle ma ainult kuskil lootuseasendis tundides vaikuses keskendunult istumist. Kuigi ka see on suurepärane viis mediteerimiseks.
Mis on meditatsioon? See on seisund, kus kogetakse täielikku sisemist vaikust ja rahu. See on meetod sisemise vaikuseseisundi saavutamiseks. Meditatsiooniga on võimalik saavutada hetk, mil mõtlemine peatub ning olla üleni ja täielikult olevikuhetkes. See on selline tunne nagu sa oleksid kõige ja kõigiga üks, suur armastuse tunne. Mina kutsun seda sillerdavaks tundeks. Ma ei oska seda muudmoodi kirjeldada, kui et see on mõnus sillerdav voogamine, ülim rahu ja usaldus elu vastu. Paljud meist viibivad meditatsioonis täiesti loomupäraselt, näiteks kui teed midagi äärmiselt keskendunult ja tunned, et aeg lihtsalt kaob käest ja nii huvitav on. See võib juhtuda tegeledes mõne loomingulise projektiga või mere ääres lainete loksumist kuulates. Kindlasti oled neid hetki kogenud oma elus, kus su sees valitseb sisemine vaikus ja mõtted ei ahista. Need olukorrad aitavadki igapäevase eluga paremini hakkama saada. Kui su elus on loomupäraseid meditatiivseid hetki vähe, siis tasub neid esile kutsuda sulle sobival moel.
Mediteerimine võib toimuda ükskõik kus ja ükskõik millises vormis. Oluline on see, et sul oleks aega iseendale ja saaksid keskenduda oma kehale, püüdes saavutada kasvõi hetkelist vaikust oma mõtetes. Uuringud on näidanud, et juba 10 minutit päevas teeb imesid su stressitaluvusega. Saan kogemusest öelda, et just nimelt meditatsioon aitab suurepäraselt taltsutada stressi. Siinjuures on oluline järjepidevus ehk mediteerida natukene iga päev. Mulle meenub üks äärmiselt sümpaatne meditatsioon raamatust “Söö, palveta, armasta”, kus guru soovitab peategelasel istuda vaikses kohas omaette maha ja lihtsalt naeratada. Ma olen seda paar korda proovinud ja töötab küll. Sisemine naeratus toob naeratuse ka välimiselt ja lihaspinged taanduvad. Mõne aja pärast hakkab juba tunduma, et kõik on nii imeline ja lihtne.
Jagan sinuga veel mõndasid minu puhul suurepäraselt toimivaid nippe, mis aitavad viia meditatiivsesse seisundisse.
Keskendumine hingamisele. Võid proovida seda voodis enne magamaminekut või hommikul enne voodist tõusmist. Lihtsalt keskendu oma kehale ja hingamisele. Kui ligi tikuvad mõtted, siis võid mõtteis hoopis korrata “sisse”, kui hingad sisse ja välja hingates korda “välja”. Veel tõhusam on see tehnika siis, kui seejuures keskendud oma südamele. On leidnud kinnitust tõsiasi, et sedasi viid oma südame koherentsesse rütmi ja lõõgastad teda. Sinna, kuhu läheb sinu tähelepanu, sinna läheb ka energia. Oma südamele tähelepanu pöörates saadad talle armastavat energiat. Kui süda on kerge, siis on kerge kõik muugi.
Looduses olemine. Minu lemmikkoht on kindlasti mere ääres lained kuulata ja tühjusesse vaatamine. Sedasi võiksin ma olla terve igaviku. Iga kord peale mere ääres käimist on ära uhutud mu mured ja negatiivsed mõtted. Mingi ürgne üksolemise tunne tabab mind merd vaadates. Kuid igasugune looduses viibimine mõjub lihtsalt imeliselt rahustavalt.
Ennastunustavalt tantsimine. Minu puhul alati toimiv viis. Unustades ümbritseva ja lastes muusikal end kanda, on võimalik päris ruttu end meditatiivsesse seisu tantsida. Muidugi kui on julgust lasta end täiesti vabaks.
Kuumas vannis küünlavalgel vedelemine. Vesi on tuntud puhastaja, mis lisaks füüsilise keha puhtuse eest hoolitsemisele, viib minema kõik negatiivsed emotsioonid. Eriti kui sa seejuures kujutadki ette, kuidas vesi peseb maha kõik selle, mis sind enam ei teeni.
Voodis tähekesena lebamine ja aknast välja vaatamine. See on tihti üks lihtsamini tehtavaid asju minu jaoks. Viskan end voodisse pikali, ajan käed ja jalad laiali ning uuristan pilgu aknast välja, et vaadata, kuidas tuul sasib lehti, pilved liuglevad, linnud lendavad, sajab vihma või särab päike. Vahet pole milline on ilm, selle hinnanguteta jälgimine on nii vabastav.
Loodan, et minu meditatiivse seisundi saavutamise väiksed nipid inspireerivad sul leida endalegi sobivaid viise, kuidas vaikusehetki oma sisemaailmas suurendada. Ilma sisemise vaikuse ja rahutundeta lihtsalt pole võimalik kiirele ja nõudlikule elutempole vastu pidada. Ja kui mediteerimine kuidagi ei õnnestu, siis soovitan stressirohkel ajal süüa magneesiumi. Magneesium aitab närvisüsteemi lõõgastada ja parandab unekvaliteeti. See omakorda aitab vaimul suurepäraselt silmitsi seista elu väljakutsetega. Mulle oli väga vaja seda väikest meeldetuletust, kui oluline on leida endale vähemalt 10 minutit päevas segamatut aega mediteerimiseks. Ja mis võiks sobida paremini lõpetamaks reede õhtut, kui väike naeratuse meditatsioon :) Imelisi naeratusi sullegi!