6. nädal – teretulemast tagasi puuviljad!

Sellest nädalast alates sööme jälle puuvilju :) Olin täitsa harjunud juba ilma puuviljadeta olema ning alguses tundus natuke veider, et nüüd on jälle vaba voli neid süüa. Programmi järgi peaks just nüüd olema keha valmis magusate asjadega jälle katsetama ilma, et vana suhkruisu ulmelisi mõõtmeid hakkaks võtma. Olen jõudnud kohta, kus keha kuulates tean täpselt, kui palju võib magusat süüa ja kust läheb see piir, millal annad jälle kuradile sõrme. Seega tundub, et ajutine puuviljadest loobumine oli tegelikult suureks abiks. Kuigi nimetan oma eksperimenti suhkruvabaks eluks, tuleb siiski täpsustada, et päris 100% suhkruvaba elu ei olegi võimalik elada. Kuid on võimalik murda oma suhkrusõltuvus ja elada sellist elu, kus saab vältida toidule lisatud suhkruid ning süüa mõõdukas koguses puuvilja ja erilisteks puhkudeks küpsetada ka kooki fruktoosivabade magustajatega. Sellise elu poole suundusingi sellel nädalal.

Meeldib see meile või mitte, aga puuviljad sisaldavad palju fruktoosi. Õnneks sisaldavad nad ka palju vitamiine, mineraalaineid ja kiudaineid, mis omakorda aeglustavad suhkru imendumist veres. Kuid fruktoos on fruktoos ja meie ainevahetus suudab töödelda normaalselt umbes kahe puuvilja jagu suhkrut päevas. Tänapäeval sööme palju rohkem puuvilja kui me seda tegelikult vajame. Puuviljad võiksid siiski jääda väikseks magusaks ampsuks või vahepalaks. Tervet puuvilja tuleks alati eelistada mahlale või kuivatatud versioonile, kuna terve puuvili sisaldab ka kiudaineid, mis aitavad aeglustada suhkru imendumist ja ei põhjusta insuliinitaseme järske tõuse.
Puuviljade tarbimisel võiks teada, järgmist.
Madala fruktoosi sisaldusega on sidrunid, laimid, kiivi, greip, marjad, rabarber ja granadill (passion fruit).
Keskmise fruktoosi sisaldusega on mandariinid, enamus kiviga puuvilju, pirnid, rohelised õunad ja melon.
Kõrge fruktoosi sisaldusega on kirsid, teised õunad, mangod, banaanid, ananass ja viigimarjad.

Sarah Wilson soovitab oma programmis dessertide küpsetamisel kasutada fruktoosivabasid magustajaid. Fruktoos on see põhiline vaenlane, mida meie keha ei suuda seedida ja see muutub maksas rasvaks. Glükoosi töötleb keha suurepäraselt, sest keha vajab glükoosi ja see ei põhjusta samu terviseprobleeme kui fruktoos. Muidugi ei tähenda see seda, et glükoosi võiks nüüd lõputult igale poole kühveldada, sest ta on ikkagi suhkur. Kuigi tal ei ole sama efekti maksale nagu fruktoosil, tõstab ta siiski insuliini taset veres.
Fruktoosivabad magustajaid, mida Sarah soovitab kasutada on:
Stevia ehk suhkruleht, mis ei sisalda kaloreid ega mõjuta glükoosi taset veres. Stevia normaliseerib kõrgenenud vererõhku, parandab maksa ja neerude tööd ning tal on ka põletikuvastane ja allergiavastane toime.
Riisisiirup on tehtud fermenteeritud keedetud riisist. See on segu komplekssüsivesikutest, maltoosist ja glükoosist. See on fruktoosivaba, aegalselt imenduv ja ei mõju nii raskelt maksale nagu puhas glükoos.
Isegi kui mõni retsept sisaldab frukstoosivaba magustajat, tuleks seda ikkagi süüa väikses koguses ja mitte igapäevaselt, soovitatavalt võiks magustoidule lisada puuvilju või köögivilju.

Minu la dolce vita
Kuna oli vaba voli antud magusa tagasitoomisel oma ellu, siis hakkasin katsetama. Esimene magusaamps oli vaarikas ja Eestimaa suvistest maasikatest tehtud toormoos (loomulikult suhkruta). Sel aastal sain väga magusaid maasikaid moosiks tehtud ja mul on jääkapis mõned kotid. Võtsingi väikse koti maasika toormoosi ja sulatasin üles. Kui õnnestub teha toormoosi tõeliselt magusatest maasikatest, siis see maitseb lihtsalt imeliselt. Iga kord kui ma seda maitsen, siis ma tunnen suve olemust. Selline tunne nagu jooks sisse mingit ilusa suveilma eliksiiri ja ammutaks jõudu maasikaid paitanud päikesest. Pärast pikka puuvilja pausi ei oleks ma osanud tahta midagi paremat oma esimeseks ampsuks.

Me ruttasime paar päeva ette magusa taastutvustamisel oma ellu enda ja lapse lähenevate sünnipäevapidude tõttu. Õnneks olime programmiga just selles kohas, kus põhiline suhkruvõõrutus oli toimunud ja sai julgelt hakata katsetama magusama poolega. Ajastus oli suurepärane. Enda sünnipäevaks olin juba pikalt noolinud ühte isuäratavat šokolaadi retsepti I Quit Sugar lehel ja nüüd oli põhjust seda katsetada. Proovisin nende kuulsat vaarikatega šokolaadimaiust. See oli tõeline hitt ja maitses kõigile väga. Kui on võimalik endale valmistada sellist maiust, siis polegi vaja enam poest šokolaadi osta. Ammuse šokohoolikuna saan garanteerida, et see rahuldab igasuguse šokolaadi vajaduse. Proovige järgi! Olen kindel, et see retsept saab edaspidigi palju kasutust meie peres.

Järgmine katsetus oli lapsele sünnipäevakoogi valmistamine. Tema esimesel sünnipäeval tellisin talle imeilusa tordi, kuid ei andnud talle sellest ühtegi ampsu ja ei söönud isegi. Kook oli lihtsalt iluasi, mida pildistada ja millelt küünlaid puhuda. Kui aus olla, siis ma ei tea ühtegi torditegijat, kellelt oleksin seekord saanud tellida suhkruvaba kooki. Õigemini mitte päris suhkruvaba aga ütleme nii, et mida oleks magustatud puuviljade või fruktoosivabade magustajatega. Mu süda ei lubanud sel aastal jälle tellida oma lapsele väliselt küll imeilusat kooki aga sisu poolest suhkrupommi. Mõtlesin, et siis tuleb midagi ise leiutada. Midagi lihtsat ja kodukootud, millel oleks sisu tähtsam kui välimus. Leidsin Nastja kokaraamatust ühe kohupiima-banaani koogi ja see kõlas suurepäraselt. Kasutasin magustatud kohupiima asemel maitsestamata kohupiima ja lisasin segule juurde kaks supilusikatäit riisisiirupit. Tahtsin, et kook näeks ikka ilus ka välja ja otsustasin selle kaunistada maasikate, mustikate ja banaani-vahukoore-kohupiima kreemiga. Visuaalselt sai kook ilus ja lastele maitses väga hästi. Kõik matsutasid suure hoolega süüa seda. Mulle isiklikult ei meeldinud nii väga, sest jäi natuke liiga tahke, kuigi maitse oli hea. Oleks tahtnud midagi õhulisemat. Vana juustukookide meistrina on mu nõudmised kookidele kindlasti kõrgemad ja eks esimesed katsetused uute magustajatega vajavad veel kohanemist. Olen kindel, et järgmine kord oskan teha lastele mingi sellise koogi, mis meeldib ka endale :) Kuid peamine eesmärk sai täidetud – kook oli ise tehtud heast toormaterjalist, sai visuaalselt kena ja lastele maitses väga! Mis sa hing veel tahad.

Laste tort sai selline:

lastetort

Siit saad vaadata väikest klippi minu koogi valmistamisest:

Õigel päeval lapse sünnipäeva tähistades pakkusin magusroana marju vahukoorega. Väga lihtne ja nii maitsev. Pildil marjad enne vahukoore alla mattumist:

2015-11-11_kell_18-51-32_DSC07715

Olen oma esimeste katsetuste üle õnnelik ja mulle pakub suurt rahuldust see, et ma saan magusat elu edaspidigi nautiga, kuid ilma meeletu suhkruisu ja -näljata. Just sedasi mõnusalt ja parasjagu. Puuviljade maitset naudin hulga rohkem kui kunagi varem. Maitsemeel on palju tundlikum ja ühtegi poes müüdavat koogitükki ma isegi ei suudaks süüa. Ma ei pea selle jaoks mingit pingutust tegema, sest see on märkamatult saanud minu uueks reaalsuseks. Lapse sünnipäeval pakkusin talle maiustusena värskelt pressitud puuviljamahla marjadest, õuntest ja porgandist. Maitsesin seda isegi ja minu isu sai rahuldatud pärast kahte suurt lonksu. Mõeldamatu oleks olnud ära juua terve klaas. Ausalt öeldes olin meeldivalt üllatunud sellisest muutusest.

Kuidas edasi?
Üldine reegel on hoida lisatud suhkru tarbimine maksimaalselt 6-9 teelusikatäit päevas. See sisaldab ka riisisiirupis olevat suhkrut, kuivatataud puuvilju kui puuviljamahla. Kuid see ei sisalda naturaalsel kujul leiduvat suhkrut värskes puuviljas, köögiviljades ja maitsestamata piimatoodetes. Puuviljade kogus on soovitatavalt 2 vilja päevas.

See tundub mulle nii normaalne soovitus. Selle järgi tuleks lisatud suhkru koguse jälgimine kõne alla vaid siis, kui soovin vahel juua mahla, pidupäevadel küpsetada riisisiirupit sisaladvaid kooke või tuleb vahel ette väljas/külas söömist. Pärast pikka aega magusavabana on see ju lausa käkitegu! Kõigile skpetikutele pean ütlema, et suhkruvaba elu võib olla samuti magus ja sünnipäeval söön ikka kooki, aga enda valmistatud ja natuke teiste koostisosadega ;) Järgmisel nädalal katsetame veelgi ja hakkan otsima  oma isiklikku toiduvabadust.

Hakkasin juba unistama Sarah šokolaadiraamatust. Pean vist päkapikkudele oma soovi teele saatma ;)

Lisalugemist: Kas ja kui palju süüa puuviljasid?

2 thoughts on “6. nädal – teretulemast tagasi puuviljad!

  1. EllaM says:

    Tere

    Väga põnev on lugeda, et keegi kodumaalt on selle programmi läbi teind ja nii ilusasti ka kirja pannud. Olen ise raamatu soetanud ja siin lugend ja mõtteid mõlgutanud. Ja olles suur magusasõber siis olen jännis asenduste leidmisel. Nimelt kus kohast on Eesti poodidest võimalik osta riisisiirupit? Mina pole leidnud ei looduspoodidest, ega suurtematest marketitest. Hakkasin kasutama Steviat (pulbri kujul), kuid enamus IQS retseptid on siiski riisisiirupiga ja tahaks proovida ka sellega.

  2. Tere! Rõõm kuulda, et on teisigi kaasmõtlejaid sel teel :) Mina ostsin riisisiiurpit Mahemarketist, nad nüüd Lootsis. Biomarketitest vist alati ei saa tõesti, kuigi enam ei mäletagi kas sealt leidsin ka. Igatahes tavapoest küll ei saa, et jäävad ikka looduspoed. Steviaga on nii ja naa, mõnes retseptis on ta ok, mõnes ei jää nii hea.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga