Täna saan julgelt ja uhkusega öelda, et ma olen elanud kuu aega täiesti suhkruvaba elu, sealhulgas kolm nädalat ilma puuviljadeta. Kusjuures kõige lahedam on see, et mitte ainult mina ei ole kuu aega suhkruvaba olnud, vaid seda on terve minu perekond koos abikaasa ja väikelapsega. Laps on erinevalt meist puuvilju edasi söönud. Olen saavutanud täieliku suhkruvabaduse, mis minu jaoks väljendub selles, et meeletu suhkrunälg ei pane mu kätt haarama järgmise koogi, küpsise või šokolaaditahvli järgi. Suudan täiesti külma kõhuga vaadata kohupiima- või juustukooki. Lihtsalt ei taha. Isegi mu mees, kes on suur kohupiimakoogi fänn, on mitu korda loobunud koogist lihtsamini kui varasemalt. Üllataval kombel muutub see aja jooksul järjest kergemaks ja loomulikumaks. Mu keha on hulga tervem kui varem. Loodetavasti näitavad seda positiivset muutust ka minu verenäitajad, kui ma peale eksperimendi lõppu veretesti teen. Ma soovin, et saaksin näha enda sisse, kuidas on lood minu maksa rasvarakkudega ja millised muutused on seal toimunud. Kahjuks selles osas pean usaldama oma sisetunnet, et need muutused on toimunud.
Selle nädala fookus oli detox ehk anda kehale veelgi puhtam toidusedel, et ta saaks ise mürkidest puhastuda. Kuna keha oskab ennast mürkidest suurepäraselt ise puhastada, kui ei toida teda rämpstoiduga, siis oli selle nädala eesmärk lisada veelgi rohkem rohelist oma menüüsse. Pea iga toidukord sisaldas palju rohelist kas salati või juurikate kujul. Tõeline lemmik oli salatite lipulaev lehtkapsas. Lisaks loobusime kohvijoomiseks viieks päevaks. Menüüs ei olnud alkoholi ega gluteeni. Paaril hommikul oli hommikusöögiks roheline smoothie. Esimesel kolmel päeval tundsin end äärmiselt kurnatuna. Oleksin võinud igal pool ja igas asendis magama jääda. Autoroolis tahtis uni ligi tikkuda. Ma ei tea kas põhjuseks oli kellakeeramine, kohvist loobumine, täiskuu või keha puhastumine, aga kahtlustan, et kõige enam mõjutas talveajale üleminek. Praeguseks on minu endine energiatase ja meeleolu taastunud. Pean ütlema, et aegajalt ikka unistasin oma latte järgi, aga jõin selle asemel taimeteed või tegin kakaod. Täna tegin siis endale ühe latte ja imelikul kombel ei maitsenud see nii hästi, kui mäletasin. Ma isegi ei suutnud seda lõpuni juua ja avastasin hoopis, et oleks parema meelega kakaod joonud. Ühesõnaga kohvisõltuvust mul kindlasti ei ole, võin seda juua ja võin ka mitte juua. Täna saan julgelt öelda, et oleme mehega saavutanud täieliku suhkrust võõrdumise, kehad on puhastuse läbinud, energiat on rohkem, kaalu on langenud ja motivatsioon jätkata on kõrge, sest see lihtsalt tundub maailma kõige loomulikum asi! Meeldetuletuseks, miks me seda teekonda alustasime, saab vaadata sellest postitusest.
Kuna nüüdseks on sõltuvus murtud ja piisavalt teadmisi kogutud varjatud suhkrute kohta, on aeg hakati end karastama toiduga väljaspool oma kööki. Järgmise nädala ülesanne ongi paar korda süüa väljas ning osata valida endale suhkruvaba roogasid. See tundub tõeliselt tore väljakutse ja mänguline ülesanne. Selle käigus saan selgemaks, kuidas on võimalik süüa suhkruvabalt restoranides või sõbra juures. Esimese kohana kargab mulle pähe Vapiano, kus on kindlasti võimalik saada suhkruvaba salatit, kui asendada tavalise kastme lihtsalt oliiviõliga. Kuid usun, et proovin seekord midagi väljakutsuvamat ja vaatan järgi, kuidas on võimalik Eesti restoranides süüa suhkruvabalt või suhkru miinimumpiiril. Üleüldiselt toovadki järgmised neli nädalat uusi tuuli hakates katsetama enda piire saavutatud toiduvabaduses. Nädala pärast lisanduvad puuviljad ja seejärel looduslikud magustajad nagu stevia. Kuid sellest juba järgmisel korral. Suhkruvaba elu eesmärk ei ole tegelikult täielikult suhkruta elamine, sest sellisel juhul ei saaks ma kunagi puuvilja süüa. Puuviljad mõõdukas koguses on vajalikud meie toidulaual. Rõhk on siinjuures mõõdukas koguses. Samuti on võimalik tähtpäevadeks küpsetada magusroogasid kasutades selleks fruktoosi mittesisaldavaid magustajaid. Ootan juba uudishimuga järgmiste nädalate katsetusi.
See nädal pildis (esimesel pildil on minu lemmik isudekustutaja – kuum kakao ja teisel pildil enda hapendatud roosa kapsas):
Sellel nädalal õppisin palju seedimise ja soolestiku tervendamise kohta. Ise tunnen küll, et seedimine töötab nagu õlitatud masinavärk ja mingeid vaevusid ei ole. Pole gaase, krampe ega kõhukinnisust. Olen oma kõhule teinud seespidiselt ühe tõeliselt kosutava ja tervendava pai. Harjumuseks on saanud iga hommikul esimese asjana juua klaasitäis sooja vett poole sidruni mahlaga, toitudele hapendatud kapsa lisamine ning chia seemnete söömine. Kõik need on head abimehed seedimise korrastamiseks.
Miks on seedimine nii oluline?
Seepärast, et meie soolestik juhib meie elu, sõna otsese mõttes. Seedesüsteem on nagu maja vundament. Meeldib see meile või mitte, aga kui see vundament on kindel ja korras, siis on terve ka kogu ülejäänud keha ja psüühika. Kui see vundament logiseb, hiilivad ligi igasugused salapärased ja kahtlased tervisehädad. 70-80% meie immuunsüsteemist paikneb soolestikus.
Marika Blossfeldt kirjutab raamatus “Looduslik toit. Ehe ja tervendav.”, et kõik, mida sööme võib organismi kanda baktereid, parasiite, viiruseid, allergeene ja keemilisi mürke. Tugev ja terve soolestik takistab neil ohtlikel mikroobidel edasi vereringesse jõuda. Ta on ma raamatus terve pika peatüki pühendanud soolestiku tervisele. Ausalt öeldes seda esimest korda lugedes sain lõpuks aru, kui oluline on ikkagi seedetrakti töö. Siinkohal peatuks veidi lähemalt vaid mikroflooral ja lekkiva soole sündroomil. Kui sa tunned tihti, et kõht on kui õhku täis või on palju gaase, siis selle põhjuseks võibki olla lekkiv sool. Siit jõuame sujuvalt soolestikus elavate bakteriteni. 90% keha rakkudest, mis pole tegelikult keha enda rakud, reguleerivad seedekulgla tervist ja seeläbi su üldist heaolu. Soolestikus elab üks kuni kaks tuhat liiki kasulikke baktereid, mida kutsutakse soole mikroflooraks. Kasulikud bakterid on olulised, et tagada tõhus seedimine ja toitainete imendumine ning ohjeldada kahjulikke baktereid, viiruseid, pärmseeni ja parasiite. Soolestikus leiduvate bakterite kooslus sõltub küll mitmest tegurist, kuid üks suurimaid mõjutajaid on toit. Kasulikud bakterid eritavad meie heaks vitamiine, kuid kahjulikud bakterid toodavad problemaatilisi jääkaineid, mis samuti vereringesse satuvad. Seetõttu peab maks nägema rohkem vaeva neid lisamürke välja filtreerides. Kui maks on liigsetest mürkidest ülekoormatud, siis püüab ta neist lahti saada naha kaudu – siit ka akne, ekseem, psoriaas, kõõm jne. Kasulikud bakterid kaitsevad sooleseina ja kannavad hoolt selle eest, et midagi sobimatut või ohtlikku ei pääseks soolestikust vereringesse või lümfisüsteemi. Kui soolestiku pinna katmiseks ei ole piisavalt kasulikke baktereid, võivad vereringesse pääseda toiduosakesed, mis sinna sattuda ei tohiks. Seda nähtust tuntaksegi lekkiva soole nime all. Kaks tuntumat valku, millel on võime tungida läbi soole seina ning põhjustada allergilisi reaktsioone ja teisi terviseprobleeme, on gluteen (nisu, rukkis, oder, kaer) ning kaseiin (piimatooted).
Kui kahtlustad, et sul võib olla lekkiv sool, allergiad või on muidu probleeme seedimisega (kõhukinnisus, gaasid, valud jne), siis on esmaseks abiliseks lõpetada kahjulike bakterite toitmine ning süüa rohkem häid baktereid, et mikrofloora saaks tasakaalu. Kahjulikud bakterid saavad jõudu suhkrutest ja töödeldud süsivesikutest (suhkur ja valge jahu). Muide igasugused meeletud isud suhkru ja saiakeste järgi on märk sellest, et sinu mikroflooras on kaalukauss liikunud kahjulikke bakterite kasuks. Üks huvitav tähelepanek on, et stress mõjutab samuti soolestiku mikrofloorat. Pole ju juhus, et ingliskeelne sõna “stressed” on tagurpidi loetuna “desserts” (magustoit). Kui stressi tulemusena on seedimine korrast läinud, siis hakkavad kahjulikud bakterid nõudma talle vajalikku toitu, milleks on suhkur. Seega on oluline tegeleda samal ajal ka stressi leevendamisega.
Kuidas tervendada oma soolestikku?
Loobu suhkrust, rafineeritud süsivesikutes ja töödeldud toidust. Seedetrakt ei saa taastuda korralikult, kui jätkad oma keha toitmist kahjulike bakteritega.
Söö hapendatud toitu. Kui sa ei taha või ei jaksa ise hapendada, siis peos on hapukapsas vabalt saadaval. Ainult kontrolli enne üle, et see ei sisaldaks suhkrut. Üldiselt ei ole tavalisele hapukapsale suhkrut lisatud. Keefiris on samuti palju häid baktereid.
Söö palju prebiootilist toitu, milles on palju lahustuvat kiudainet. Magus kartul e. bataat, toores sibul, küüslauk, spargel, avokaado on ühed parimat prebiootilised toiduained, mida tasuks oma menüüsse lisada.
Aegajalt võiks teha probiootikumide kuure.
Keeda ise puljongit. Üks huvitav ja vahest ka ootamatu avastus seedetrakti tervenemises on enda keedetud puljong. Tundub jälle üks vanavanemate tarkus, mis on kahjuks unustuse hõlma vajunud. Puljongit ehk kondileent saadakse loomade, lindude ja kalade luude keetmisel. Siinjuures on tõesti oluline, et leeme keetmiseks kasutatavad kondid või luud on mahedalt kasvatatud. Kondileent süües omastad kõige kergemini mineraalaineid. See on suurepärane allikas kaltsiumi, magneesiumi, fosfori ja teiste mikromineraalide ammutamiseks. Lisaks leidub enda keedetud puljongis želatiini ja kollageeni, millel on tervendav mõju soolestikule. Need ained tugevdavad soole limaskesta all asuvat kollageenikihti. Kui puljongi keetmine tundub liiga aeganõudev ettevõtmine, siis võib kasutada želatiini pulbrit, mida saab lisada erinevatele roogadele. Želatiin tundub tõesti üks viimase aja supertoit ja soolestiku parim tervendaja.*
Pean ütlema, et enda keedetud puljongi tervendav mõju on minu jaoks üks viimase aja üllatav avastus. Olen nüüd mõnel korral keetnud kondileent ja sellest suppi valmistanud. Kindlasti tahan ära proovida želatiinipulbri kasutamise. Želatiinist saab näiteks teha lastele suhkruvabasid kummikomme.
Lisalugemist:
Gluteenitalumatusest
Želatiin ja selle tervistav mõju
- Info pärineb Marika Blosfeldti raamatust “Looduslik toit. Ehe ja tervendav.”.