Minimalistlik elustiil muudab keskkonnasõbralikumaks

Umbes aasta tagasi kirjutasin oma esimestest sammudest minimalistliku elu suunas. Mõni aeg pärast seda küsis minu käest üks sõber, et mis need järgmised sammud oleksid. Selleks ajaks olin juba täheldanud küll neid järgmisi samme ning samas olin veel ootaval seisukohal, et millised on minimalistliku eluviisi tagajärjed konkreetselt minu elus. Seega lasin veel vett merre voolata ja olin tähelepanelik. Ühel hetkel tekkis selgem pilk ja ma märkasin mitmeid uusi aspekte, mis on minimalismiga kaasnevad. Esiteks viis minimalism mind tagasi keskkonnasäästlikuma eluviisi juurde. Teiseks täheldasin, et mu elu on läinud rohkem kitsamaks aga samas sügavamaks. Ühiskonnas on jätkuvalt trendiks teha mitut erinevat asja korraga ning elada oma eluga nö laiustesse ehk pürgida pidevalt selle poole, et oleks rohkem asju, rohkem raha, veelgi rohkem toredaid sõpru, suurem elamine jne. Tänu minimalismile tajusin oma elus vastupidist suunda, ma tahtsin end koomale tõmmata ja olemasoleva elu avastamisega minna rohkem sügavusse kui laiusesse.

Roheline eluviis saabus minu ellu tõelise “ahaa” efektina u 10 aastat tagasi, kui sattusin lugema raamatut “Gorgeously Green”. Kuigi nii mõnedki loodussäästvad harjumused olid mulle juba loomuomased, siis ei olnud ma varasemalt mõelnud näiteks sellele, mida sisaldavad meie kosmeetikatooted. Kuidas nad mõjutavad meid ja meie keskkonda. Igatahes see raamat rääkis kõigest: ilutööstusest, toidust, kodukeemiast, ravimitest, riietest, veest ja elektrist, plastikust ja naftast, kilekottidest ja kliimamuutustest jne. Kui ma olin raamatu läbi lugenud, siis minu sisemine looduslaps ärkas. Sellest päevast peale ei ole ma enam kunagi kasutanud kodukeemiat ega tavalisi kosmeetikatooteid. Ma isegi lõpetasin igasuguste paberrätikute kasutamise ning köögis võtsin kasutusele korduvkasutatavad lapid. Hakkasin sorteerima prügi ja soetasin riidest poekoti. Ühesõnaga tegin kõiki neid esimesi samme sellel teekonnal. Ja need muutused on minuga jäänud, välja arvatud tagasiminek pabersalvrättide juurde. See vajadus tekkis laste saamisega, kui pean ausalt ütlema, et meist said lausa lojaalsed tarbijad. Õnneks on see biolagunev prügi.

Minimalism sundis mind vaatama veelgi sügavamale. Vahetult peale kolimist ei olnud mul kohe toimivat prügi sorteerimise süsteemi. Suurte elumuutuste keerises ei olnud mul energiat ka uurida, kuhu ma saaksin oma sorteeritud prügi viia. Veidi aega minimalismi viljelenuna tekkis mul suur tung prügi sorteerimise süsteem paika saada. Ja oh imet, kui tavaliselt oli meie prügikast kahe nädalaga täitsa pungil täis, siis nüüd läheb selle jaoks kuu aega. Ühe sõbra innustusel sain inspiratsiooni uurida ka zero waste liikumist ja alustasin raamtut “Zero Waste Home” lugemist. Kuigi mul pole hetkel plaanis või jõudu olla nullprügi viljeleja, siis sain aru, et minu enda ja Emakese Maa heaoluks ei piisa lihtsalt prügi sorteerimisest, vaid tuleks läbi mõelda sügavamalt oma elustiil.

Selle tulemusena hakkasin uurima võimalusi, kuidas kõik ühekordselt kasutatavad tarbeesemed vahetada korduvkasutatavate vastu. Jälgisin seda, et mu ostud oleksid võimalikult pakendivabad. Järjekindlalt kannan nüüd kaasas võrkkotte puuviljade ja juurviljade jaoks. Võtsin taaskord kasutusse duššigeeli asemel seebid. Nõudepesuvahendit ja muid kodupuhastusvahendeid proovin nüüd võimalikult palju oma anumaga kaasa osta. Õnneks seda võimaldavad juba mitmed looduspoed. Kohvi proovin juua kohapeal ning kaasa võtta väga harva. Mul ei ole see veel iga kord õnnestunud, kuid mõlgutan mõtteid oma kaasaskantava kohvitopsi soetamisele. Ostsin tavalise hambaniidi asemel biolaguneva, lastel vahetasin plastist hambaharjad bambuse vastu. Kahjuks ma pole veel leidnud varianti, kuidas elektrilisehambaharja otsikud ökosõbralikumaks saada. Lapsel kasutan põhiliselt riidest mähkmeid ning tahan ära proovida ka menstruaalanuma. Üleüldse võtan suuna sinna, et ühekordseks kasutuseks mõeldud tarbeesemed võiksid majapidamises puududa või olla biolagunevad jäätmed. Neid on võimalik asendada ja ma otsin neid võimalusi.

Sealt edasi märkasin, et ma ostan asju, mis on kvaliteetsed ja vastupidavad, eesmärgiga need edasi müüa, kui meie peres need enam kasutust ei leia. Põhiliselt käib see lasteasjade ja mänguasjade kohta. Plastist käin kaarega mööda ja kui võimalik, siis ostan ka ise teise ringi asju. Mind kõnetas väga nullkulu blogis mõte – kui ostad, pead olema suuteline ka maha müüma. Tõepoolest, miks mitte? See paneb meid esiteks ostma kvaliteetseid asju, mis ajas vastu peavad ja kui meie endi vajadus saab otsa, siis asi leiab endale uue omaniku. Samuti mõtlen asju ostes, et kas see on midagi, mida ise ostaksin teiselt ringilt. Viimasel ajal olengi usinalt kõik seisma jäänud mittevajalikud asjad ära müünud, uuskasutusse viinud või sõpradele andnud. Ja ma tõesti rõõmustan, kui teine inimene saab korralikku asja veel kasutada. Minimalism tõi mu ellu põhimõtte, et valida kestvaid, pikaealisi ja korduvkasutatavaid tarbeesemeid.

Sellel suvel kasvatasin endale ka maitsetaimi ise ning plaanin sellel teelgi iga aastaga aina rohkem teha. Ikka selleks, et õrnalt ja säästlikult kasutada kõike seda, mida maa meile nii heldelt jagab. Mul on hea meel, et olen hakanud sügavamalt vaatama ja mõtisklema selle üle, mida keskkonnasõbralik eluviis päriselt tähendab. See õpetab olema hoolivam enda ja teiste vastu ning hindama seda, mis juba meie eludes head on.

Jagan mõned mind inspireerinud postitused oma hea sõbra sulest:

http://www.helgus.ee/millised-valikud-meil-teadlike-tarbijatena-tegelikult-on/
http://www.helgus.ee/menstruaalanum-paastab-paevad/
http://www.helgus.ee/kilekott-killerkott/