Mida SINA tahad?

“Inimesed lihtsalt ei taha mitte sittagi! Mõeldakse ainult, kuidas kell reedel viis saab, et siis end täis juua, terve nädalavahetuse pohmelli põdeda, ja nii nonstop. Ja siis oled 32. Siis saad lapsed ja elad Mustamäel. Mitte midagi ei juhtu. Naistel peaksid unistused olema suuremad kui 300ne bemm ja Louis Vuittoni kott!”.
Lugesin seda tsitaati, mille Kristi Täht on välja öelnud, ja jäin mõtlema, et ohsaa kui naelapea pihta tabatud. Mitte et ma ise sõnastaksin seda samamoodi aga selle mõtte tuum meeldib mulle. Olen viimasel ajal aina enam mõtisklenud edukuse teemadel ning kuidas mõned inimesed suudavad elada oma unistuste elu ja teised ei jõua selle eluni kunagi. Nimelt loen hetkel Napoleon Hill’i raamatut “Mõtlemist muutes rikkaks” ja iga lehekülg sellest (et mitte öelda iga lause) inspireerib mind tohutult, pannes tõsisemalt järgi mõtlema oma tugevuste ja nõrkuste üle. See raamat räägib suuresti sellest, kuidas saavutada ükskõik mida oma elus, kui tegutseda teatud põhimõtete järgi. Põhiliselt on see suunatud rahalise jõukuse saavutamiseks, kuid need põhimõtted kehtivad igas valdkonnas edu saavutamiseks.

Raamatu ühes peatükis on kirjas 31 peamist ebaedu põhjust ja kuigi igaüks neist vääriks eraldi postitust, siis mulle tundub, et Kristi Tähe tsitaat võtab asja tuuma suurepäraselt kokku. Üks suuremaid edukuse takistusi on ebapiisav tahe/soov/ihaldus/unistus midagi teha oma eluga. Tõesti meil on omad väikesed soovid, kuid tõele otsa vaadates, kui palju me tegelikult üldse tahame midagi ägedat oma ellu. Olen palju kordi kuulnud inimesi ütlevat, et nad tahavad olla saledad, terved ja toonuses, kuid reaalsus on see, et tegelikult nad ei taha seda piisavalt tugevalt. See oleks tore, kui see nii oleks aga kui on teisiti, siis pole ka hullu. Teisisõnu nende tahe olla tervem ja saledam on lihtsalt üks leige soovunelm, mis ei ole tõeliselt tugev ihaldus. Sellepärast ei juhtu nende inimeste jaoks selles vallas kunagi mitte midagi. Mitte enne kui otsustatakse tõeliselt tahta. Täpselt sama kehtib kõige muu kohta. Samuti töökoha puhul. Tahaks midagi ägedat, midagi muud, aga kuna praegune olukord on ju piisavalt mugav veel, siis ei soovita tegelikult seda uut ja ägedat tööd piisavalt, et selle nimel tegutsema hakata. Seega nõustun täielikult ülaloleva tsitaadiga, sest seni kuni inimesel ei ole tõeliselt tugevat tahet midagi ägedat oma eluga peale hakata, siis juhtubki see tüüpiline tiksumine ja elamine vaid nädalavahetuste ootuses.

Siinkohal tahaksin teiega jagada paari suurimat ebaedu põhustajat, millega võiks minu meelest esmajärjekorras tegeleda, kui need juhtuvad olema sinu nõrgad küljed.*

Püsivuse puudumine. Enamik inimesi alustab asju suure õhinaga, aga lõpuni vastu ei pea. Tüüpiline on kalduvus alla anda esimeste raskuste ilmnemisel. Püsivust ei ole võimalik millegagi asendada ja ainult tänu püsivusele on võimalik ületada kõik takistused. Ilma selleta ei ole võimalik saavutada märkimisväärset edu ühelgi alal. Püsivuse alus on tugev tahe. Nõrk soov toob kaasa nõrgad tulemused. Kui sul on püsivusega probleeme, siis ainus viis seda suurendada on tugevdada oma ihalust. Põhimõtteliselt tuleb hakata midagi nii väga tahtma, et sa iga päev mõtled sellele ja teed kõik selle nimel. Mida suurem soov, seda suurem püsivus ja seda kindlamad on tulemused ja suurem edu!

Otsustusvõimetus. Edukad inimesed otsustavad kiiresti ja muudavad oma otsuseid harva. Ebaedukad inimesed võivad lõpmatuseni otsustada ühe väikese asja üle ja suured otsused jäävad tihti sündimata. Kui sa soovid tõeliselt edu saavutada, tuleb õppida otsuseid langetama tõhusalt ja kiiresti. Siinkohal ei ole mõeldud uisapäisa otsustamist, kuid olulise info kogumist ja selle põhjal teadliku otsuse tegemist. Väga tähtis on, et su otsused ei baseeruks teiste inimeste arvamustel vaid faktidel. Ära oleta ega kuula, mida kõik su sõbrad ja pere asjast arvavad, vaid mõtle oma soovidele ja vajadustele ning otsusta oma peaga. Kunagi ei ole võimalik saada 100% täielikku infot, et teha täiuslik otsus. Seega ei maksa sellesse takerduda. Iga otsus hõlmab endas alati suuremat või väiksemat riski, mis varem või hiljem tuleb võtta. Olen varasemalt kirjutanud sellest, kuidas lihtsalt treenida oma otsustusvõimet siin.

Tegevuste edasilükkamine. Otsustusvõimetuse kaksikvend. See on harjumus kõike kogu aeg edasi kükata, selle asemel, et asi ära teha. Enamik elab nö kesist elu, kuna oodatakse seda õiget hetke, et midagi tegema hakata. Seda õiget aega ei tule. See aeg on sul nüüd ja praegu või see möödub. Olen enda nahal tundnud korduvalt seda mustrit, kus olen oodanud millegi jaoks õiget aega. Nii võib ootama jäädagi. Alustada tuleks sealt, kus praegu oled ja nende resurssidega, mis parasjagu on. Ajapikku saabuvad paremad vahendid, suuremad kogemused ja vingemad teadmised.

Kontrollimatu soov saada midagi niisama ja oletatakse, selle asemel, et teada. Need kaks on ühed minu lemmikud, sest oi kui palju kohtab sellist suhtumist, et kõik peab niisama kätte tulema. Istun diivanil, esitan maailmale tellimusi ja kõik saabub. Tegelikult tuleb ikka endal palju ära teha. Iga edu taga on alati suur hulk tööd, isegi kui see pole teistele palja silmaga nähtav. Selleks, et midagi saada, tuleb midagi ohverada. Küsimus on vaid selles, mida ja kui palju oled nõus ohverdama. Teine aspekt on oletamine. Paljud ei viitsi oma otsuste tegemiseks vajalikke täpseid fakte välja uurida ja juhinduvad eelkõige oletustele rajatud tunnetest või hetkejäreldustest. See on minu meelest massiline, kui palju inimesed kõike kõigest teavad, olemata üldse mõne valdkonna kohta midagi täpsemalt lugenud või uurinud. Kuid arvamus on kõigil. Minu meelest on väga ohtlik teha enda elu puudutavaid olulisi otsuseid lähtudes teiste arvamustest ja oletustest. Vaevuge kindlaks tegema olulisemad faktid või kuulake neid inimesi, kes on konkreetsel alal teist targemad ja teadlikumad (spetsialistide teadmiste kasutamine on samuti üks edukuse tunnus).

Kehv tervis. Seda põhjust loetelust leides olin ma meeldivalt üllatunud, sest tõepoolest ei ole võimalik kehva enesetundega elada täisväärtuslikku elu. Tihtipeale on inimesed oma hädade ja vaevustega harjunud, et nad isegi ei tea kui palju kvaliteetsem ja võimekam võiks nende tervislik seisund olla. Samas ei kohta ma väga sageli inimesi, kes päriselt ka hoolitsevad sellest eest, et nad sööks tervislikult, oleksid füüsiliselt aktiivsed, tegeleksid oma negatiivsete mõttemustritega, vähendaksid oma stressitaset, jooksid piisavalt vett ja viibiksid värskes õhus.

Minu meelest on kõik need põhimõtted nii õiged ja mõtlemapanevad. Millise poolega endast tahaksid sina rohkem tööd teha, et saada edukamaks? Mina tahan muuta kõiki neid ülaltoodud aspekte oma elus paremaks ja teha need oma tugevusteks. Alustada soovitan küsimusest “mida mina tahan?” Mitte mida tahavad sinu vanemad, lapsed, elukaaslased, töökaaslased, sõbrad või ühiskond, vaid päriselt mida SINA TAHAD? Ja kui alguses võbeleb see soovike väetikeselt nagu õrn küünlaleek, siis hakka seda soovi kasvatama ja võimendama nii tugevaks, et enam muud moodi ei saa kui selle realiseerimiseks samme astuda. Vihjeks veel nii palju, et tahe on tugevalt seotud isikliku väega ja allasurutud vihaga, kuid sellest kõigest lähemalt mõni teine kord. Seniks mõnusat avastamist oma tahte leidmisel!

  • Ebaedu põhjuste loetelu pärineb raamatust “Mõtlemist muutes rikkaks” lk 119.

2 thoughts on “Mida SINA tahad?

  1. Iris says:

    Aitähh! Hea, et sa selle kirja panid. Mul jooksid erinevad elu etapid silme eest läbi: kohad, kus ma midagi olen saavutanud ongi alati siis, kui mul on palju energiat ja tahe midagi meeletult teha ja kohad, kus ma virelen ja olen väsinud ja kuhugi ei jõua.

    • Tänud oma mõtete jagamise eest :) just see “meeletu” tahe on üks imeline edasiviiv jõud. Olgu seda meil siis elus piisavalt!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga