Tervisliku toitumise alustalad

Mõned postitused tagasi lubasin rääkida toitumisest ja nüüd olengi jõudnud minu jaoks äärmiselt olulise ja alati kirgi kütva teema juurde. Proovin ajas tagasi mõelda ja mitte ei mäleta täpselt, kuidas sai toitumine minu jaoks ühel hetkel hästi oluliseks. See juhtus kindlasti koos holistilise maailma tundma õppimisega ja enesest aina teadlikumaks saamisega. Ühel päeva lihtsalt tundsin, et ainult oma vaimse tervise korras hoidmisest ei piisa. Tervisel on ju nii mitu aspekti ning meie keha põhiline kütus on toit ja jook. Kui meie mõtete kvaliteet mõjutab meie vaimset tervist nii suurel määral, siis on üsna tõenäoline, et söök mõjutab meie keha tervist samuti suurel määral. See avastus ei andnud mulle enam asu ja ma kaevusin uurima tervisliku toitumise maailma põhimõtteid.

Muudkui lugesin üht ja teist ja saabus selgus mitmes asjas. Olin õnnelik, kui sain kinnitust, et toit on tõesti meie tervise üks alustaladest ning läbi söögi saame pakkuda kehale tervendust. Olles avastanud mingi osa “tõest”, ajasid mind tohutult segadusse erinevad teooriad selle kohta, mida ikka tohib süüa ja mida mitte. Ja mida tohib millega koos süüa jne. Seega kulus jälle palju aega ja energiat, et tutvuda erinevate teooriatega. Selle juures frustreerusin täiega, sest ei olnud võimalik saada ühest vastust selle kohta, mis ikka on tervislik ja mis mitte. Kõige raskem oli see, et erinevad teooriad rääkisid üksteisele ristivastupidist. Kas süüa rasva või mitte ja kui süüa, siis millist? Kas teravilja söömine on ikka hea või pigem mitte (gluteeni teema)? Kas lehmapiima (sh kõik piimatooted) on okei juua või mitte (lehmapiim on ju vasika toit)?  Kas liha on tõesti nii halb meie tervisele nagu taimetoitlased ütlevad? Kas oleks õigem süüa toortoitu sellisel kujul nagu loodus seda pakub (ph taseme küsimus)? Kas suhkrut peaks sööma ja kas mõni suhkur on parem kui teine? Kas paleo toitumine või veganlus? Kas süüa ainult mahedalt kasvatatud toiduaineid? Kui oluline on glükeemiline indeks? Pole ime, et mul selle peale ajurakkud kokku jooksid ja mõnda aega keeldusin üldse mingeid seisukohti võtmast või üldse kedagi uskumast selles vallas. Kuid selline seis eelneb ikka igale läbimurdele. Ühel päeva saabus rahunemine ja ma sain aru, et on mõned asjad, millega tegelikult peaaegu kõik erinevad toitumisteooriad nõustuvad. Seega sellest tulekski alustada. Mida ma siis avastasin enda jaoks?

  • Väldi igasuguseid poes müüdavaid valmistoite, poolfabrikaate, töödeldud liha, vostid, singid jne.
  • Väldi transrasvasid, geneetiliselt muundatud toiduaineid (GMO), pestitsiididega, hormoonide, antibiootikumide ja muude ravimitega töödeldud kaupasid.
  • Väldi KÕIKI karastusjooke ja mahlasid.
  • Väldi rafineeritud suhkrut, valget nisujahu, kunstlikuid magustajaid, toiduvärve, säilitusaineid jne.

Selle loeteluga nõustuvad kõik toitumisteooriad. Sealt edasi läks toidumaastik juba hulga kirjumaks. Kui aga järgida ainuüksi seda nimekirja, siis muutub poes käimine nii lihtsaks, sest mitu rida poelette osutub täiesti mõttetuks ja keha kurnavaks. Ma ise käin poes juba aastaid nii, et enamus riiuleid võiksid olemata olla. Nende põhimõtete järgimisel jõuab ühe ja ainsa loogilise järelduseni. Tervislik eluviis algab sellest, et sa hakkad endale ise süüa tegema! Minu jaoks on see juba kuldreegel. Nii on võimalik kontrollida, mida sa sööd ja mida täpsemalt sinna toidu sisse paned. Loomulikult peaksid kõik toorained olema puhtal kujul ilma kunstlike maitse-ja säilitusaineteta. Lihatooted ja munad võiksid olla ideaalis mahetoodang, sest vastasel juhul ei saa kindel olla, et liha söömisega endale rohkem kahju kui kasu teed. On täitsa loomulik, et aegajalt tuleb süüa väljas või kellegi teise valmistatud toitu. Sellistel puhkudel olen endale erandeid lubanud, aga ka siis valin hoolikalt, et saaksin süüa võimalikult puhast toitu. Kui enamus ajast süüa korralikult, siis su keha on piisavalt terve, et saada hakkama väikeste eranditega, mida elus aegajalt ette tuleb.

Seega minu esimene selginemine selles osas, millise toiduga enda keha kütan, tähendas seda, et ma ma hakkasin ise kokkama aina enam ja enam. Õnneks ei olnud mul vaja lõpetada karastusjookide või mahlade joomist, sest seda ei teinud ma nagunii. Küll aga olen õppinud selle protsessi juures lugema silte ja tegelikult ostan poest vaid selliseid asju, mille koostisaineks ongi see asi ise. Ja oma koduköögis on võimalik puhastest toorainetest välja võluda igasuguseid imelisi roogasid! Olen tähele pannud, et keha tänab mind selle hella ja hooliva suhtumise eest.

Nagu arvata võite, ei piirdu minu avastused ja katsetused vaid eelnevalt loetletud punktidega. Kuid sellest järgmistel kordadel:)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga