Aasta esimesel nädalal seatakse uusi eesmärke ja tehakse plaane. Mulle meeldib samuti eesmärke seada ja siis välja mõelda teekond nende saavutamiseks. On olemas unistusi, mis kohe peavad täituma ja need tuleb eesmärgistada ehk seada saavutamise kuupäev ja selleks vajalikud tegevused. Samas on olemas unistusi, mis peavad ka täituma, aga mille puhul ei ole nii oluline, et need kohe juhtuks. Ja siis on mõni väike käputäis unistusi, mis ongi lihtsalt unistamiseks, sest need teevad olemise nii mõnusaks :) Need on sellised omamoodi meelerännaku stiilis unistused. Kuid lisaks eesmärgistatud unistustele on olemas visioonid. Neil puudub kindel tähtaeg, kuid need aitavad meil samuti liikuda unistuste elu suunas. See on nagu teekond, mis ei saa kunagi otsa ja samas iga päev on tunne, et oled kohale jõudnud.
Kui ma aasta alguses mõtisklesin alanud aastale ja sellele, mis võiksid olla mu eesmärgid, siis üllatusega avastasin, et sel aastal on mul pigem visioonid. Jah, mul on üks selge eesmärk hetkel, millest eelmisel korral kirjutasin. Selleks on kaks kuud suhkruvaba elu. See on kindla tähtajaga ja kinda tegevuskavaga. Lihtne! Tuleb vaid teha ja teel püsida. Kuid ülejäänu osas kerkisid mu ette hoopis visioonid sellest, milline inimene ma olla tahan. Millise tundega ma iga päev elada tahan. Kuidagi tekkis äratundmine, et tegelikult mu elus on kõike külluses. Samas olen ju pidevas kasvamises ja arenemises. Ma tean, et läbi selle kasvamise sünnivad ühel hetkel ka uued konkreetsed eesmärgid, kuid hetkel lähtun ma veidi suurematest hoovadest. Ma soovin endas avada ja laiendada teatud aspekte aina enam ja seeläbi kasvada. Mulle tundub, et minu märksõnad selleks aastaks kattuvad suuresti sellega, mis on kuidagi nagu õhus ka teistel. Mis need siis on?
Teadlikkus ja ärksameelsus. Sellest räägitakse igapäevaselt aina enam ja täiesti põhjusega. Teadlikkus on midagi, mis saadab meid iga päev, me ei ole kunagi valmis ja samas iga päev valmis, kui tahame. Olla teadlik oma kehast, meelest, hinges, ümbritsevatest inimestest, loodusest jne. Olla teadlik, et kõik mis minus ja minuga toimub puudutab vaid mind ennast. Teised inimesed saavad olla vaid päästikud mingite tunnete vallandamiseks meie sees või olukorrad võivad meis tekitada ebameeldivaid reaktsioone. Kuid see, millised tunded meis valitsevad või kuidas meie asjadest arvame, on meie senise elatud elu kogemuste ja mõeldud mõtete tulem. Vastutus oma elu ja valikute ees lasub ainuüksi meil endil. Minu elus on hetkel kõige olulisem teadlikuks vanemaks olemine ja kasvamine.
Minimalism ja lihtsus. Olla järjest teadlikum sellest, mis on minu elus ja mis ei peaks seal olema. Ja hoida seda piiri enda jaoks selgena. Jälgida rohkem seda, mida ja kui palju ma tarbin. Soovin tuua minimalismi aina enam oma ellu kõikidesse valdkondadesse: toidu valmistamisse, kodu koristamisesse, raha asjadesse, igapäevaelu rutiinidesse ja rütmidesse. Üllatusega avastasin, et ka sotsiaalmeediat tarbitakse tihti laisalt. Kas oled mõelnud selle peale, kui palju me lihtsalt tarbime kellegi tehtud ilusat loomingut, aga samas ei tunnusta seda ilusa sõna või meeldiva tagasisidega. Mina soovin selles osas end parandada ja tarbida teadlikumalt. Kui mulle tõesti midagi korda läheb, siis sellest ka inimesele teada anda, mitte lihtsalt jälle vaikides tarbida.
Aeglane kulgemine ja keskendumine. Mulle meeldib keskenduda ühele asjale korraga. See on tõeline nauding, kui saab oma täis tähelepanu suunata ühele inimesele, ühele artiklile, ühele jutule, ühele tegevusele. Keskendumine millelegi meeldivale annab tõelise kulgemise tunde. Need on hetked, kus aeg jääb seisma ja on vaid praegune hetk, mis väärib meie täit uudishimu. Lapsed oskavad seda imeliselt teha. Nad võivad pikka aega näiteks vaadata, kuidas päikesekiir kardina vahel sisse piilub ja päikesejänkusid kuskilt peegeldades loob. Nad teevad seda andunult. See on lihtsalt ebatavaliselt eriline. Vot sellist keskendumist ja kulgemist tahan iga päev aina enam oma ellu tuua. Tänapäeva maailmas on kahjuks keskendumine vaikselt hääbuv oskus. On aeg see taas ellu äratada. Raamatute lugemine, nimelt üks raamat korraga, aitab sellele suuresti kaasa.
Austus iseenda ja teiste vastu. See on üks huvitav avastus minu jaoks. Eelmise aasta alguses jõudis mulle alles täielikult kohale, et mis tegelikult on austus ja et tõelist austust (mitte kohustuslikku äraõpitud) kohtab harva. Enamasti koheldakse lapsi mitte austavalt. Tihti laseme endid ise kohelda ebaaustavalt. Vahel ei respekteeri me ise teiste inimeste piire. Austus on üks kvaliteetse suhte näitajaid. Austus on midagi, mida ei saa nõuda, see teenitakse välja sellega, kui ise olla austav. Austus tähendab teist inimolendit aktsepteerida täielikult sellisena nagu ta on ja seda ka oma tegudega välja näidata. Ilma hinnanguid andmata, maha tegemata, hukka mõistmata, teisele ruumi andes ja tema piire aktsepteerides. Täpselt samamoodi käib austus enda vastu. Aktsepteerida enda varjukülgi ja neid hetki, kui elu ei ole kerge. Lubada endal ja teistel olla. Anda ruumi hingamiseks ja luua armastuseruumi. Jaa, austus on midagi, millesse tasub veidi rohkem süveneda. Teen seda nüüd teadlikumalt avastades ja vajadusel korrigeerides oma tegusid, sõnu, mõtteid. Ma ei ole veel kohale jõudnud.
Endale truuks jäämine ja endaga kontaktis olemine. Julgus elada ja väljendada iseennast. Ikka ja alati, ka siis kui teised tunduvad arvavat ja tahtvat teisiti. Ka sellisel juhul, kui sellega kaasnev ajutine üksindus tundub hirmuäratav. Ausalt, sest kuidagi teisiti lihtsalt ei saagi. Igaüks meist on ainulaadne talle omasel viisil ja maailm vajab meie kõigi unikaalsust. Ka siis kui süda ütleb ühte ja mõistus tahab seda millekski muuks ratsionaliseerida. See ei ole alati kerge ülesanne, sest sellega kaasneb haavatavus. Kuid haavatavus on uks kontaktini teise inimesega. Olles endaga kontaktis, on võimalik luua imeline ühendus teise inimesega. See tõeline kontakt kahe inimese vahel saab minu meelest vaid toimuda hingetasandil. Vaadata teisele inimesele silma ja näha seal tema hinge. See on ilus! See toidab ka nägija südant! Olla rohkem mõistetud ja mõista, kuulatud ja kuulata.
Selles vaimus tahan kasvada ja hingata alanud 2018. aastal.